Suve hakul adusin, et osad naabrid ei taha mulle hästi tere öelda. Lähevad koridoris mossitades mööda ja kui ma neid ise teretan, siis nagu vastutahtmist ütlevad lõpuks mokaotsast tervituse. Minu esimene mõte sellistel puhkudel on see, et ma olen midagi valesti teinud. No ma ei tea, näiteks liiga valju häälega dušši all laulnud, või liiga sageli prügi välja viinud.
Õnneks sain ma peagi teada, milles asi tegelikult oli. Nimelt ei tundnud vanem põlvkond mind uue juuksevärvi tõttu enam ära. No jah, võib juhtuda. Väidetavalt. Eks ma ise ka natuke kartsin, et kuidas mind Ameerikasse lubatakse, kui mul passis hoopis teistsugune peavärv, kui pildil.
Hea küll, mõistetav. Kui sa oma naabreid näedki peaasjalikult kolm korda aastas ühistukoosolekul, siis võib selline muutus tõesti natuke segadust tekitada. Aga kui sama jutuga hakkasid üks tuttav teise järgi mu juurde tulema, siis hakkas natuke imelik juba. Neid nägin ma ju igal nädalal, osasid rohkem kui korra. Kuidas nad siis ühel hetkel enam ära ei taha tunda? Need on ju ainult juuksed? Pole ma ju oma nina opereerinud ja botoxit süstinud (veel)? Isegi garderoobi pole eriti vahetanud. Milles siis asi ja millal see ometi üle läheb?
Tean, mida te mõtlete, rikkus tuleb. Ava kukkur ja mündid ise jooksevad kõlisedes sisse. Ausalt, ma pole sellest ütlusest kunagi eriti aru saanud. Kuidas need kaks asja omavahel seotud on? Umbes, et blondina laenan küla pealt raha kokku, värvin juuksed punaseks ja ütlen, et ei mina tea kellele sa raha laenasid, ma pole seda blondi kunagi näinud. Siis paar kuud hiljem punapeana teen sama lükke ja värvin end brünetiks. Ja korra võib veel proovida brünetist tagasi blondiks värvida. Või kuidas see süsteem toimima peaks?
*Pildistas Tatjana Siipan
 |
| Täna. |
Õnneks sain ma peagi teada, milles asi tegelikult oli. Nimelt ei tundnud vanem põlvkond mind uue juuksevärvi tõttu enam ära. No jah, võib juhtuda. Väidetavalt. Eks ma ise ka natuke kartsin, et kuidas mind Ameerikasse lubatakse, kui mul passis hoopis teistsugune peavärv, kui pildil.
Hea küll, mõistetav. Kui sa oma naabreid näedki peaasjalikult kolm korda aastas ühistukoosolekul, siis võib selline muutus tõesti natuke segadust tekitada. Aga kui sama jutuga hakkasid üks tuttav teise järgi mu juurde tulema, siis hakkas natuke imelik juba. Neid nägin ma ju igal nädalal, osasid rohkem kui korra. Kuidas nad siis ühel hetkel enam ära ei taha tunda? Need on ju ainult juuksed? Pole ma ju oma nina opereerinud ja botoxit süstinud (veel)? Isegi garderoobi pole eriti vahetanud. Milles siis asi ja millal see ometi üle läheb?
 |
Enne. Isiklikult mina ei laenaks kummalegi neist pennigi.
Parajad Liis Haavelid mõlemad.
|
Tean, mida te mõtlete, rikkus tuleb. Ava kukkur ja mündid ise jooksevad kõlisedes sisse. Ausalt, ma pole sellest ütlusest kunagi eriti aru saanud. Kuidas need kaks asja omavahel seotud on? Umbes, et blondina laenan küla pealt raha kokku, värvin juuksed punaseks ja ütlen, et ei mina tea kellele sa raha laenasid, ma pole seda blondi kunagi näinud. Siis paar kuud hiljem punapeana teen sama lükke ja värvin end brünetiks. Ja korra võib veel proovida brünetist tagasi blondiks värvida. Või kuidas see süsteem toimima peaks?
*Pildistas Tatjana Siipan
Kommentaarid
Postita kommentaar