Lahendasime Kärbsega matemaatilisi tehteid ja käin peale, et kirjuta ikka vastused täislausetega ja et laused algavad suure algustähega. Punktid komad ka paika, nii nagu õige (loe: nii palju kui mina tean, et on õige). Vastuseks saan, et ah vahet pole, oluline, et tehe oleks õigesti tehtud.
Njaa, eks siin on asi kahe otsaga. Esimesest otsast on nii, et meil on ikkagi matemaatika ja ideaalses maailmas hinnatakse matemaatilist sooritust. Teisest otsast on alles algklass ja hinde kogusumma sõltub lisaks matemaatilise tehte õigsuse astmest ka mõnest teisest faktorist. Muuhulgas õigekirjast, ilukirjast ja üleüldisest muljest. Seega, kuigi vastus võis olla 100% õige, siis sealt arvestatakse maha muud puudujäägid ja hinnang tehtud lahendi eest, võib kujuneda kõigest rahuldavaks, mitte suurepäraseks.
Aga mitte ainult see pole oluline, vaid suhtumine ise. Minu sisemine perfektsionist ei jäänud vastust võlgu ja ütles Kärbsele: "Kui sa juba võtsid vaevaks midagi teha, siis tee korralikult! Lähed varsti tööle ja siis hakkad ka ülejala sooritusi tegema? Ütled, et ah, mis vahet pole, et ma tööle kaks tundi hiljaks jäin, ma ju ikkagi lõpuks tulin. Või, et puurisin seina natuke valesti, enamus läks ju õigesti?" (Hullult raske on tänapäeval lastele mingeid potentsiaalseid tulevasi tööülesandeid välja nuputada ja elust näiteid tuua, kui nende suurim unistus on juutuuberiks saada.)
Vanem vend hõikab kõrvalt, et "Sa ei saa võrrelda kooli tööga, sest tööl saad sa ju raha!" No jah, et kui on reaalne kasum sees, siis võtan jalad kõhu alt välja ja liigutan? Teoreetiliselt on siin iva olemas. Ja suur osa täna hommikul peegli ees habet ajanud inimestest täpselt nii arutlebki. Mina aga vaidlen vastu.
See, kuidas keegi midagi teeb, ei sõltu enamasti üldse sellest, millist otsest või kaudset kasu inimene tehtust saab. On erandeid, loomulikult, sellepärast ütlengi enamasti. Kohe põhjendan.
Näiteks olen mina näinud erinevaid töökaaslasi. Ja erinev on olnud ka nende igakuine teenistus. Ei saa öelda, et see kes teenib kuus 400 eurot on kohe tingimata lohakam, laisem ja hoolimatum, kui see kes teenib 4000 eurot. On need, kes teenivad 400 eurot ja ütlevad, et nad ei viitsi sellepärast rohkem pingutada, et teenivad nii vähe ja lubavad, et kui nad teeniksid 4000, küll nad siis võtaks end kokku ja oleksid korralikud. Seda, kas nad nii ka toimiksid, on raske öelda, sest tavaliselt ei jõua nad sinna tasemele. Küll võib juhtuda, et nad hakkavad ühel hetkel näiteks 1400 teenima ja see ei muuda väga nende töömoraali. Ikka otsitakse kergemaid väljapääse ja lõigatakse nurki (ei ole vihje puuseppadele). Ja ma olen enam kui veendunud, et need on needsamad inimesed, kes koolis ei viitsinud matemaatika võrrandeid hoolikalt lahendada ja mõtlesid, et kui ma ükskord tööle lähen, siis ma hakkan pingutama.
Seda kõike ütlesin ma ka oma kuulasjaskonnale. Kuulasid küll kõrvad lontis, aga kas öeldu mõte ka kohale jõudis ja kas sellest tehakse ka vastavad muudatused, seda näitab aeg.
*Pildistas Kadri Vahtramäe
Njaa, eks siin on asi kahe otsaga. Esimesest otsast on nii, et meil on ikkagi matemaatika ja ideaalses maailmas hinnatakse matemaatilist sooritust. Teisest otsast on alles algklass ja hinde kogusumma sõltub lisaks matemaatilise tehte õigsuse astmest ka mõnest teisest faktorist. Muuhulgas õigekirjast, ilukirjast ja üleüldisest muljest. Seega, kuigi vastus võis olla 100% õige, siis sealt arvestatakse maha muud puudujäägid ja hinnang tehtud lahendi eest, võib kujuneda kõigest rahuldavaks, mitte suurepäraseks.
Aga mitte ainult see pole oluline, vaid suhtumine ise. Minu sisemine perfektsionist ei jäänud vastust võlgu ja ütles Kärbsele: "Kui sa juba võtsid vaevaks midagi teha, siis tee korralikult! Lähed varsti tööle ja siis hakkad ka ülejala sooritusi tegema? Ütled, et ah, mis vahet pole, et ma tööle kaks tundi hiljaks jäin, ma ju ikkagi lõpuks tulin. Või, et puurisin seina natuke valesti, enamus läks ju õigesti?" (Hullult raske on tänapäeval lastele mingeid potentsiaalseid tulevasi tööülesandeid välja nuputada ja elust näiteid tuua, kui nende suurim unistus on juutuuberiks saada.)
 |
"Pärast seda vaatas Jumal kõike, mis ta oli teinud, ja see oli väga hea."
1 Moosese 1:31
|
Vanem vend hõikab kõrvalt, et "Sa ei saa võrrelda kooli tööga, sest tööl saad sa ju raha!" No jah, et kui on reaalne kasum sees, siis võtan jalad kõhu alt välja ja liigutan? Teoreetiliselt on siin iva olemas. Ja suur osa täna hommikul peegli ees habet ajanud inimestest täpselt nii arutlebki. Mina aga vaidlen vastu.
See, kuidas keegi midagi teeb, ei sõltu enamasti üldse sellest, millist otsest või kaudset kasu inimene tehtust saab. On erandeid, loomulikult, sellepärast ütlengi enamasti. Kohe põhjendan.
Näiteks olen mina näinud erinevaid töökaaslasi. Ja erinev on olnud ka nende igakuine teenistus. Ei saa öelda, et see kes teenib kuus 400 eurot on kohe tingimata lohakam, laisem ja hoolimatum, kui see kes teenib 4000 eurot. On need, kes teenivad 400 eurot ja ütlevad, et nad ei viitsi sellepärast rohkem pingutada, et teenivad nii vähe ja lubavad, et kui nad teeniksid 4000, küll nad siis võtaks end kokku ja oleksid korralikud. Seda, kas nad nii ka toimiksid, on raske öelda, sest tavaliselt ei jõua nad sinna tasemele. Küll võib juhtuda, et nad hakkavad ühel hetkel näiteks 1400 teenima ja see ei muuda väga nende töömoraali. Ikka otsitakse kergemaid väljapääse ja lõigatakse nurki (ei ole vihje puuseppadele). Ja ma olen enam kui veendunud, et need on needsamad inimesed, kes koolis ei viitsinud matemaatika võrrandeid hoolikalt lahendada ja mõtlesid, et kui ma ükskord tööle lähen, siis ma hakkan pingutama.
Seda kõike ütlesin ma ka oma kuulasjaskonnale. Kuulasid küll kõrvad lontis, aga kas öeldu mõte ka kohale jõudis ja kas sellest tehakse ka vastavad muudatused, seda näitab aeg.
*Pildistas Kadri Vahtramäe
Kommentaarid
Postita kommentaar