Saadeti mulle link. Et ma teaks. Noh, nalja pärast. Natuke oli naljakas. Aga siis oli kurb ja lõpus sain täitsa vihaseks. Kohe selgitan.
Esiteks, muidugi, kõik naised on natuke hullud. Sest meil on hormoonid, eks ole. Mis mõjutavad. See pole tore, see on üsnagi närvidele käiv. Eriti kui sa tahad, et sind tõsiselt võetaks. Enamasti siiski jääb see kreisitase normaalsuse piiridesse. Ma ei tea ühtegi naist, kes näiteks suurest vihast mehe riideid aknast välja viskaks ja neid maja ees lahtise leegiga põletaks. Või autot kriibiks, kui see talle tagasi ei helista. Näiteks. See on minu arusaamine crazyst. Minu kõige jubedamad teod olid esiteks see, et ma lasin oma mehe telefoninumbri kinni panna (meil oli perepakett, mis oli minu nimel). Üsna nõme temp. Teine asi oli see, et ma soovisin eksile ja tema armukesele aeglast ja piinarikast surma. Jällegi, haavatud egoga naine on ohtlik tööriist. Samas, suures plaanis polnud kumbki asi kaugeleulatuvalt hävituslike tagajärgedega. On võimalik, et ma tol ajal muidugi nutsin ja karjusin ka kõvasti, aga seda ma õnneks hästi ei mäleta. Siiski, ma pean ennast keskmisest kreisimaks. No ütleme 7-9 punkti kümnest. Sest enamik teisi naisi, keda ma tunnen, on palju leebema natuuriga kui mina.
Lisaks, ma ei pea ennast tegelikult ilusaks. Inetuks ka tingimata mitte, aga enda meelest olen ma tavaline. Keskmine. No ütleme sõltuvalt magatusest, meigi tugevusest ja õnnestunud riidevalikust nii 4-6 punkti kümnest.
Selle toreda graafiku järgi olen ma, ükskõik kummast otsast vaadata, no-go tsoonis. Kurb, noh.
Ja siis ma vaatan seda meest, kes ise minu meelest pole ka mingi Prince Charming. Ja tema tuleb ütlema, milliste naistega on okei kohtamas käia ja millistega abielluda? No teate! Päris kurjaks sain kohe. Arvestades, et enamik mehi umbes täpselt nii jõledad ongi. Miks nad kujutavad endale ette, et nad võivad endale ainult stabiilseid ja "normaalseid" Victoria Secret modelle saada? Minu meelest peaks selline mees olema juba õnnest segane, kui üks skisofreenik, kes näeb välja nagu Dan Aykroyd, tema peale oma pilgu pöörab.
Mis mind kogu selle asja juures veel aga eriliselt vihastab on asjaolu, et enamasti on mehed need, kes naisi hulluks ajavad. Kuidas nad siis julgevad veel kobiseda selle hullumeelsuse astme koha pealt? Ah? Ah? Või teid ei aja hulluks, kui mehed saadavad segaseid signaale? Lubavad midagi ja siis ei tee seda. Valetavad. Susserdavad. Ostavad pärast kümne aastast kooselu kohukesi, kui te kurb olete. Kohukesi?!? "Aga need meeldivad ju sulle?" Teate, minge metsa oma kohukestega!
Esiteks, muidugi, kõik naised on natuke hullud. Sest meil on hormoonid, eks ole. Mis mõjutavad. See pole tore, see on üsnagi närvidele käiv. Eriti kui sa tahad, et sind tõsiselt võetaks. Enamasti siiski jääb see kreisitase normaalsuse piiridesse. Ma ei tea ühtegi naist, kes näiteks suurest vihast mehe riideid aknast välja viskaks ja neid maja ees lahtise leegiga põletaks. Või autot kriibiks, kui see talle tagasi ei helista. Näiteks. See on minu arusaamine crazyst. Minu kõige jubedamad teod olid esiteks see, et ma lasin oma mehe telefoninumbri kinni panna (meil oli perepakett, mis oli minu nimel). Üsna nõme temp. Teine asi oli see, et ma soovisin eksile ja tema armukesele aeglast ja piinarikast surma. Jällegi, haavatud egoga naine on ohtlik tööriist. Samas, suures plaanis polnud kumbki asi kaugeleulatuvalt hävituslike tagajärgedega. On võimalik, et ma tol ajal muidugi nutsin ja karjusin ka kõvasti, aga seda ma õnneks hästi ei mäleta. Siiski, ma pean ennast keskmisest kreisimaks. No ütleme 7-9 punkti kümnest. Sest enamik teisi naisi, keda ma tunnen, on palju leebema natuuriga kui mina.
Lisaks, ma ei pea ennast tegelikult ilusaks. Inetuks ka tingimata mitte, aga enda meelest olen ma tavaline. Keskmine. No ütleme sõltuvalt magatusest, meigi tugevusest ja õnnestunud riidevalikust nii 4-6 punkti kümnest.
Selle toreda graafiku järgi olen ma, ükskõik kummast otsast vaadata, no-go tsoonis. Kurb, noh.
Ja siis ma vaatan seda meest, kes ise minu meelest pole ka mingi Prince Charming. Ja tema tuleb ütlema, milliste naistega on okei kohtamas käia ja millistega abielluda? No teate! Päris kurjaks sain kohe. Arvestades, et enamik mehi umbes täpselt nii jõledad ongi. Miks nad kujutavad endale ette, et nad võivad endale ainult stabiilseid ja "normaalseid" Victoria Secret modelle saada? Minu meelest peaks selline mees olema juba õnnest segane, kui üks skisofreenik, kes näeb välja nagu Dan Aykroyd, tema peale oma pilgu pöörab.
Mis mind kogu selle asja juures veel aga eriliselt vihastab on asjaolu, et enamasti on mehed need, kes naisi hulluks ajavad. Kuidas nad siis julgevad veel kobiseda selle hullumeelsuse astme koha pealt? Ah? Ah? Või teid ei aja hulluks, kui mehed saadavad segaseid signaale? Lubavad midagi ja siis ei tee seda. Valetavad. Susserdavad. Ostavad pärast kümne aastast kooselu kohukesi, kui te kurb olete. Kohukesi?!? "Aga need meeldivad ju sulle?" Teate, minge metsa oma kohukestega!
Kommentaarid
Postita kommentaar