Teate, hommikud ei ole minu sõbrad. Vahet pole, kas on kohvi või kohvi pole. Kohviga on ainult kröömike kergem. Aga üldiselt ärge enne kella kümmet minu käest mõistlikku juttu oodake. Või tegutsemist.
Aga kedagi ju ei huvita. Ühed tahavad et ma jooksin hommikul vara juba arvuti taga kohvi, teised eeldavad, et ma peaksin nad kooli toimetama ning üks sõber küsis mu käest hommikul, et mida ta hommikusöögiks peaks sööma. Ma üldse imestan, et ma mäletan hommikul püksid jalga panna, te tahate et ma lahendaksin mingisuguseid filosoofilisi probleeme siin?
Ühesõnaga, saime siis meeskonna punkt 7.30 Vollisse ja suundusime koolimaja poole. Ja siis selgub, et teisi minusuguseid uimerdisi on terve Mustamäe täis. Jokutavad, kohalt minema ei saa, suunatuld ei näita ja sada muud häda. Selline kaos äratab mind muidugi juba poolenisti ärkvele ja ma hakkan kobisema. Sellepeale teatab üks targutaja tagaistmelt mõnusa baritoniga: "Chillllll…." Ei noh, ma chilliks küll kui lastaks. Täiega chilliks oma enda mõnusas pesas, suleteki ja patjade vahel. Üldse ei tõmbleks ega kiruks siin, kui mul valida lastaks. Aga ei lasta ju! Volli ka eile õhtul teatas, et tal juua vaja, et mingu ma, eks ole, tooma talle, seda va krehvtisemat tumedat vänge lõhnaga mõdu. Ütlesin, et kannatagu, ma sipsti hommikul koolimaja kõrval hüppan läbi ja kustutan ta janu. Iga päev ei ole ka vaja juua nii palju, eks! Aga sipsti ei käi sa hommikul kusagil, kui jokutajaid kõik tänavad täis. Igatahes, jah, chill!
Vaatab siis mu kõrval üks teine, oktavi võrra heledam bariton Volli peopessa ja küsib, et kas ma juba käisin tankimas? Ei no tõesti! Mis on selliste lollide küsimuste eesmärk? Ise ju ka näeb, et tuluke põleb.
"Kulla tibuke, me olime sinuga eile terve päev koos. Kas sa märkasid, et me oleksime tanklas käinud?"
"Ei, aga ma mõtlesin, et äkki täna hommikul."
Sellise asja peale ei osanud ma enam A-d ega O-d öelda. Kuidas see tankimine nende meelest välja näeb huvitav? Nagu mõttejõul saab paak täis või? Hingasin sügavalt sisse ja vastasin:
"Musikene, ma ju ütlesin autosse istudes, et ma viin teid täna Statoili juurde ja peate sealt ise edasi minema, sest mul on vaja tankida."
Tagant see madalam bariton vastab Musikese eest:
"Sa ei täpsustanud, tegelikult, millisesse tanklasse lähed. Kust meie peame teadma, mida sa mõtled. Äkki sa lähed hoopis Pärnusse tanklasse või Põltsamaale. Ja üldse, et sa teaksid, siis Statoili pole enam. Nüüd on Cirkle K. Ära ela minevikus!"
"Just!" teatas selle peale heledam bariton. "Väljenda ennast nii, et sinust oleks võimalik aru saada."
Kuidas nemad hommikul vara suudavad juba kildu visata ja ma pean kogu oma tahtejõudu rakendama, et mul alahuul tahtmatult sülge ei eritaks?
Aga kedagi ju ei huvita. Ühed tahavad et ma jooksin hommikul vara juba arvuti taga kohvi, teised eeldavad, et ma peaksin nad kooli toimetama ning üks sõber küsis mu käest hommikul, et mida ta hommikusöögiks peaks sööma. Ma üldse imestan, et ma mäletan hommikul püksid jalga panna, te tahate et ma lahendaksin mingisuguseid filosoofilisi probleeme siin?
Ühesõnaga, saime siis meeskonna punkt 7.30 Vollisse ja suundusime koolimaja poole. Ja siis selgub, et teisi minusuguseid uimerdisi on terve Mustamäe täis. Jokutavad, kohalt minema ei saa, suunatuld ei näita ja sada muud häda. Selline kaos äratab mind muidugi juba poolenisti ärkvele ja ma hakkan kobisema. Sellepeale teatab üks targutaja tagaistmelt mõnusa baritoniga: "Chillllll…." Ei noh, ma chilliks küll kui lastaks. Täiega chilliks oma enda mõnusas pesas, suleteki ja patjade vahel. Üldse ei tõmbleks ega kiruks siin, kui mul valida lastaks. Aga ei lasta ju! Volli ka eile õhtul teatas, et tal juua vaja, et mingu ma, eks ole, tooma talle, seda va krehvtisemat tumedat vänge lõhnaga mõdu. Ütlesin, et kannatagu, ma sipsti hommikul koolimaja kõrval hüppan läbi ja kustutan ta janu. Iga päev ei ole ka vaja juua nii palju, eks! Aga sipsti ei käi sa hommikul kusagil, kui jokutajaid kõik tänavad täis. Igatahes, jah, chill!
Vaatab siis mu kõrval üks teine, oktavi võrra heledam bariton Volli peopessa ja küsib, et kas ma juba käisin tankimas? Ei no tõesti! Mis on selliste lollide küsimuste eesmärk? Ise ju ka näeb, et tuluke põleb.
"Kulla tibuke, me olime sinuga eile terve päev koos. Kas sa märkasid, et me oleksime tanklas käinud?"
"Ei, aga ma mõtlesin, et äkki täna hommikul."
Sellise asja peale ei osanud ma enam A-d ega O-d öelda. Kuidas see tankimine nende meelest välja näeb huvitav? Nagu mõttejõul saab paak täis või? Hingasin sügavalt sisse ja vastasin:
"Musikene, ma ju ütlesin autosse istudes, et ma viin teid täna Statoili juurde ja peate sealt ise edasi minema, sest mul on vaja tankida."
Tagant see madalam bariton vastab Musikese eest:
"Sa ei täpsustanud, tegelikult, millisesse tanklasse lähed. Kust meie peame teadma, mida sa mõtled. Äkki sa lähed hoopis Pärnusse tanklasse või Põltsamaale. Ja üldse, et sa teaksid, siis Statoili pole enam. Nüüd on Cirkle K. Ära ela minevikus!"
"Just!" teatas selle peale heledam bariton. "Väljenda ennast nii, et sinust oleks võimalik aru saada."
Kuidas nemad hommikul vara suudavad juba kildu visata ja ma pean kogu oma tahtejõudu rakendama, et mul alahuul tahtmatult sülge ei eritaks?
Kommentaarid
Postita kommentaar