Oli meil kontoris istumine. Mehed ja mina. Jõime…. Oota, ei, meil oli firmaüritus. Nii õpetati. Noh, et kui töötajad on koos ja tina panevad, siis see on jooming, aga kui koos ülemusega, siis on firmapidu 😉.
Niisiis, seal oli kooki ja mingisugust lagritsamaitselist viina. Mina jäin muidugi kohe sigalakku täis ja vähe puudus, et ma laua peal tantsu oleks vihtunud. Vastupandamatu soov oli kõikidele oma naabritele sõnumeid saata ja üles tunnistada kui väga ma neid kõiki arrrmastan, hõk. Aga noh, ma taltsutasin ennast. Saatsin sõnumeid sugulastele ja lastele. Hea küll, hea küll, võimalik et ka ühele eksile… Jõin vett ja kohvi peale ning püüdsin kiiresti kaineks saada.
Mehed siis istusid ja rääkisid. Meenutasid vanu häid aegu. Näiteks, minu jaoks täiesti uus info, aga Nõukogude ajal ei müüdud poodides rosinaid. Ja kui ka oli, mingi suure ime läbi rosinaid, siis need olid kivikestega. Teades seda, saan ma kohe palju paremini aru, miks paljud minu eakaaslased või mõned aastad vanemad inimesed lausa vihkavad rosinaid. Ma ilmselt ka vihkaks, kui nendega seostuks hambaid murdev närimiselamus.
Veel räägiti rosinatest seda, et saia ikka müüdi rosinatega ja saia sees olevad rosinad olid seemneteta. Niisiis oli olnud nali, kus naine läheb poodi ja küsib, et kas saias ka rosinaid on. Öeldakse talle, et jah, on. "Palun urgitsege siis mulle pool kilo rosinaid!" Kui ei teaks seda kivikestega rosinate juttu, siis poleks nali üldse naljakas. Aga nii, koos pitsi türgi viinaga, väänlesin mina õhetades laua all.
Edasi hakkasid mehed rääkima televiisoritest ja kolmest telekanalist, mis vaatamiseks olid. Kui mina laps olin, siis sai Tallinnas juba ka Soome kanaleid vaadata. Aga kui need mehed noored olid, siis pidi Soome kanalite nägemiseks kõvasti trikitama. Antenn küll püüdis signaali, aga majades oli segajad, mis laineid blokeerisid. Nimelt, rääkisid mehed, et kuna külma sõja ajal oli USA ja Nõukogude Liidu vahel ideoloogiline sõda, siis kasutas Ameerika valitus justnimelt Soome telekanaleid selleks, et noorema põlvkonna ajurakkudesse vabaduse maitset süstida. Niimoodi vaikselt, tasakesi, peaaegu varjatult ja tajumata, aga ometi vääramatu jõuga. No ja tulemust me teame.
Minu meelest ülemõistuse põnev! Tulid meelde pikad valged ööd vanaema saunaköögis, kus mehed meenutasid sõjaaega ja selle omapärasid. Juba siis õppisin vaikselt istuma ja kuulama. Lisaküsimusi esitada ei võinud, siis minu kohalolu märgati ja saadeti magama, sest noh, aeg oli veel selline - keeruline. Nüüd keegi magama ei saatnud, kuigi oleks võinud. Oh jah…
Niisiis, seal oli kooki ja mingisugust lagritsamaitselist viina. Mina jäin muidugi kohe sigalakku täis ja vähe puudus, et ma laua peal tantsu oleks vihtunud. Vastupandamatu soov oli kõikidele oma naabritele sõnumeid saata ja üles tunnistada kui väga ma neid kõiki arrrmastan, hõk. Aga noh, ma taltsutasin ennast. Saatsin sõnumeid sugulastele ja lastele. Hea küll, hea küll, võimalik et ka ühele eksile… Jõin vett ja kohvi peale ning püüdsin kiiresti kaineks saada.
Mehed siis istusid ja rääkisid. Meenutasid vanu häid aegu. Näiteks, minu jaoks täiesti uus info, aga Nõukogude ajal ei müüdud poodides rosinaid. Ja kui ka oli, mingi suure ime läbi rosinaid, siis need olid kivikestega. Teades seda, saan ma kohe palju paremini aru, miks paljud minu eakaaslased või mõned aastad vanemad inimesed lausa vihkavad rosinaid. Ma ilmselt ka vihkaks, kui nendega seostuks hambaid murdev närimiselamus.
Veel räägiti rosinatest seda, et saia ikka müüdi rosinatega ja saia sees olevad rosinad olid seemneteta. Niisiis oli olnud nali, kus naine läheb poodi ja küsib, et kas saias ka rosinaid on. Öeldakse talle, et jah, on. "Palun urgitsege siis mulle pool kilo rosinaid!" Kui ei teaks seda kivikestega rosinate juttu, siis poleks nali üldse naljakas. Aga nii, koos pitsi türgi viinaga, väänlesin mina õhetades laua all.
Edasi hakkasid mehed rääkima televiisoritest ja kolmest telekanalist, mis vaatamiseks olid. Kui mina laps olin, siis sai Tallinnas juba ka Soome kanaleid vaadata. Aga kui need mehed noored olid, siis pidi Soome kanalite nägemiseks kõvasti trikitama. Antenn küll püüdis signaali, aga majades oli segajad, mis laineid blokeerisid. Nimelt, rääkisid mehed, et kuna külma sõja ajal oli USA ja Nõukogude Liidu vahel ideoloogiline sõda, siis kasutas Ameerika valitus justnimelt Soome telekanaleid selleks, et noorema põlvkonna ajurakkudesse vabaduse maitset süstida. Niimoodi vaikselt, tasakesi, peaaegu varjatult ja tajumata, aga ometi vääramatu jõuga. No ja tulemust me teame.
Minu meelest ülemõistuse põnev! Tulid meelde pikad valged ööd vanaema saunaköögis, kus mehed meenutasid sõjaaega ja selle omapärasid. Juba siis õppisin vaikselt istuma ja kuulama. Lisaküsimusi esitada ei võinud, siis minu kohalolu märgati ja saadeti magama, sest noh, aeg oli veel selline - keeruline. Nüüd keegi magama ei saatnud, kuigi oleks võinud. Oh jah…
Kommentaarid
Postita kommentaar