"Tõde ja õigus"
2019
Režissöör ja stsenarist Tanel Toom
Näitlejad: Priit Loog, Priit Võigemast, Maiken Schmidt, Ester Kuntu jt
Ma otsustasin juba enne filmi vaatamist, et ma ei kirjuta sellest. Ei kirjuta emotsioonidest, ei hakka targutama ja kordama teiste poolt öeldut. Aga kuna see siin on ikkagi minu blogi, siis teen mis tahan 😝
Kõige rohkem olengi vist kuulnud, et öeldakse, et see on parim Eesti film. Aga seda öeldakse alati. Iga kord, kui uus Eesti film kinodesse jõuab, siis kõik minestavad vaimustusest. Sellesse lõksu ma enam küll ei lange! Mina ei mõelnud filmi vaadates kordagi, et see on Eesti film. See oli lihtsalt väga hea film. Jah, olles täiesti ebaoriginaalne, mulle väga meeldis. Pisarat välja otseselt ei kiskunud, aga liigutas küll. Looduskaadrid olid hingematvad, muusika oli vaimustav ja näitlejad usutavad. Ma isegi julgen väita, et asjaolu, et olin enne filmi nägemist näinud selle valmimise lugu, andis mingi lisaväärtuse. (ETV kodukal on veel järelvaadatav.)
Mis mind üllatab, on see kui paljud sellest filmist räägivad. Mul käisid laupäeva õhtul külalised ja ma julgen väita, et kolmandiku õhtust arutasime "Tõe ja õiguse" üle. See lihtsalt tekitab emotsioone. Ja eks igaüks saab ju veel omamoodi aru ka, ja juttu tõesti jätkus. Meie nimelt arutasime selle armastuse teemal. Et keda või mida Tammsaare silmas pidas, kui kirjutas, et "tee tööd siis tuleb ka armastus"? Kas armastus maa vastu või romantiline armastus? Sest nagu me teame, armastust ei tulnud. Ei armastanud Krõõt seda maad, ega Andreski. Ja omavaheline armastus pigem kannatas kogu selle metsiku töörügamise tõttu. Ma ise olen alati mõelnud, et "tee tööd, siis tuleb ka armastus" räägib armastusest töö vastu. Kui ma vaatan enda tutvusringkonna mehi ja naisi, kes loomamoodi tööd rabavad, siis ei ole ettekäändeks raha või suhted, ikkagi sedasama tööd armastatakse. Selle nimelt tuuakse kõik muu ohvriks. Pisut nagu armastuse-vihkamise suhe on, aga ikkagi, ei loobuta ka sellest.
Veel rääkisime sellest, kuidas filmi lõpus arvati, et Andres muutus nii kurjaks sellest, et ta liiga palju Jumala Sõna luges. Eks ma olen seda arvamust juba ammu kuulnud, varem ma lihtsalt ei seostanud seda Tammsaarega. Mäletan, et ma olin umbes 11aastane, kui hakkasin regulaarselt piiblit lugema. Kas just iga päev, aga korra-paar nädalas ikka. Siis ka vanad inimesed hoiatasid, et katus hakkab sõitma ja et polegi vaja lihtsal inimesel seda pühakirja nii palju lugeda. Kes teab, ehk see ongi põhjus, et ma veidi kummaline olen. Mõned korrad elus olen ikka piibli läbi lugenud ka, nii otsast lõpuni.
Aga kas pühakiri ise kedagi kurjaks teeb, see mõte jäi mind kummitama küll. Sest kui mõelda kasvõi keskaega ja kui vaimulikud lihtrahva üle valitsesid, siis oli piibel pigem piits, mitte präänik. Sellega ähvardati ja õigustati julma käitumist. Noh, ütleme nii, et piiblis on igasuguseid asju kirjas. Osad neist on ka minule arusaamatult jõhkrad (näiteks on seal lugu ühest mehest, kes on reisil oma naisega ja võõras linnas. Öö saabudes tulevad linnamehed ja avaldavad soovi mehega magada. Mehe asemel antakse nende kätte tema naine. Too vägistatakse, mille tagajärjel naine sureb. Vabandage, aga minu meelest ikka täiesti arusaamatu julmus. Tuletan meelde, et tegemist oli nö Jumala väljavalitud rahvaliikmetega, kes samuti pidid seadustega kursis olema ning neile alluma. Või siis see, kui Loti tütred oma isa magatasid, et temalt järglast saada. Ilgelt haige!), aga kas see tähendab, et need lood on pandud kirja heakskiitval toonil ja õigustades seda, või pigemini hoiatuseks ning õppetunniks? Minu isa luges ka piiblit nii, et leidis sealt õigustused oma halvale käitumisele ja vabandused teha kurja teistele. Lõpuks sõltub ikkagi lugejast see, mida tähele pannakse, mitte loetust. Piiblis endaski on kirjas, et "Jumala Sõna on nagu keheteraline mõõk, mis tungib nii sügavale, et eraldab hinge, vaimu, liigesed ja üdi ning on südame mõtete ja kavatsuste hindaja." Piibel võib ju hinnangu anda, aga tulemus sõltub indiviidist. Loed ja paned hinnangu, et sinuga ongi kõik suurepärases korras ja midagi muuta endas pole vaja. Või siis näed arenguruumi ja tegutsed. Aga see on kõigest minu isiklik tagasihoidlik arvamus.
2019
Režissöör ja stsenarist Tanel Toom
Näitlejad: Priit Loog, Priit Võigemast, Maiken Schmidt, Ester Kuntu jt
Ma otsustasin juba enne filmi vaatamist, et ma ei kirjuta sellest. Ei kirjuta emotsioonidest, ei hakka targutama ja kordama teiste poolt öeldut. Aga kuna see siin on ikkagi minu blogi, siis teen mis tahan 😝
Kõige rohkem olengi vist kuulnud, et öeldakse, et see on parim Eesti film. Aga seda öeldakse alati. Iga kord, kui uus Eesti film kinodesse jõuab, siis kõik minestavad vaimustusest. Sellesse lõksu ma enam küll ei lange! Mina ei mõelnud filmi vaadates kordagi, et see on Eesti film. See oli lihtsalt väga hea film. Jah, olles täiesti ebaoriginaalne, mulle väga meeldis. Pisarat välja otseselt ei kiskunud, aga liigutas küll. Looduskaadrid olid hingematvad, muusika oli vaimustav ja näitlejad usutavad. Ma isegi julgen väita, et asjaolu, et olin enne filmi nägemist näinud selle valmimise lugu, andis mingi lisaväärtuse. (ETV kodukal on veel järelvaadatav.)
Mis mind üllatab, on see kui paljud sellest filmist räägivad. Mul käisid laupäeva õhtul külalised ja ma julgen väita, et kolmandiku õhtust arutasime "Tõe ja õiguse" üle. See lihtsalt tekitab emotsioone. Ja eks igaüks saab ju veel omamoodi aru ka, ja juttu tõesti jätkus. Meie nimelt arutasime selle armastuse teemal. Et keda või mida Tammsaare silmas pidas, kui kirjutas, et "tee tööd siis tuleb ka armastus"? Kas armastus maa vastu või romantiline armastus? Sest nagu me teame, armastust ei tulnud. Ei armastanud Krõõt seda maad, ega Andreski. Ja omavaheline armastus pigem kannatas kogu selle metsiku töörügamise tõttu. Ma ise olen alati mõelnud, et "tee tööd, siis tuleb ka armastus" räägib armastusest töö vastu. Kui ma vaatan enda tutvusringkonna mehi ja naisi, kes loomamoodi tööd rabavad, siis ei ole ettekäändeks raha või suhted, ikkagi sedasama tööd armastatakse. Selle nimelt tuuakse kõik muu ohvriks. Pisut nagu armastuse-vihkamise suhe on, aga ikkagi, ei loobuta ka sellest.
Veel rääkisime sellest, kuidas filmi lõpus arvati, et Andres muutus nii kurjaks sellest, et ta liiga palju Jumala Sõna luges. Eks ma olen seda arvamust juba ammu kuulnud, varem ma lihtsalt ei seostanud seda Tammsaarega. Mäletan, et ma olin umbes 11aastane, kui hakkasin regulaarselt piiblit lugema. Kas just iga päev, aga korra-paar nädalas ikka. Siis ka vanad inimesed hoiatasid, et katus hakkab sõitma ja et polegi vaja lihtsal inimesel seda pühakirja nii palju lugeda. Kes teab, ehk see ongi põhjus, et ma veidi kummaline olen. Mõned korrad elus olen ikka piibli läbi lugenud ka, nii otsast lõpuni.
Aga kas pühakiri ise kedagi kurjaks teeb, see mõte jäi mind kummitama küll. Sest kui mõelda kasvõi keskaega ja kui vaimulikud lihtrahva üle valitsesid, siis oli piibel pigem piits, mitte präänik. Sellega ähvardati ja õigustati julma käitumist. Noh, ütleme nii, et piiblis on igasuguseid asju kirjas. Osad neist on ka minule arusaamatult jõhkrad (näiteks on seal lugu ühest mehest, kes on reisil oma naisega ja võõras linnas. Öö saabudes tulevad linnamehed ja avaldavad soovi mehega magada. Mehe asemel antakse nende kätte tema naine. Too vägistatakse, mille tagajärjel naine sureb. Vabandage, aga minu meelest ikka täiesti arusaamatu julmus. Tuletan meelde, et tegemist oli nö Jumala väljavalitud rahvaliikmetega, kes samuti pidid seadustega kursis olema ning neile alluma. Või siis see, kui Loti tütred oma isa magatasid, et temalt järglast saada. Ilgelt haige!), aga kas see tähendab, et need lood on pandud kirja heakskiitval toonil ja õigustades seda, või pigemini hoiatuseks ning õppetunniks? Minu isa luges ka piiblit nii, et leidis sealt õigustused oma halvale käitumisele ja vabandused teha kurja teistele. Lõpuks sõltub ikkagi lugejast see, mida tähele pannakse, mitte loetust. Piiblis endaski on kirjas, et "Jumala Sõna on nagu keheteraline mõõk, mis tungib nii sügavale, et eraldab hinge, vaimu, liigesed ja üdi ning on südame mõtete ja kavatsuste hindaja." Piibel võib ju hinnangu anda, aga tulemus sõltub indiviidist. Loed ja paned hinnangu, et sinuga ongi kõik suurepärases korras ja midagi muuta endas pole vaja. Või siis näed arenguruumi ja tegutsed. Aga see on kõigest minu isiklik tagasihoidlik arvamus.
Kommentaarid
Postita kommentaar