Kui ma veel alles mõtlesin autoostule, siis kuulsin ma pidevalt seda, kui mõttetu on Volvo. Mõttetu selletõttu, et kallis. Liiga kallis. Ülemõistuse kallis.
Eks ma väikse värinaga südame vasakus vatsakeses ostsin oma Volli, lootuses, et ehk satub hea isend ja ma ei pea iga kuu mõnda organit või last maha müüma hakkama. Täna, täpselt aasta tagasi, sain oma tiburullikese kätte ja arvan, et võin natuke numbreid küll jagada. Kui mõni lugeja alles kaalub, et kas tasub üldse autot osta ja kas see ikka mahub eelarvesse, siis ehk on väikeseks indikaatoriks.
Oluline on kindlasti märkida, et tegemist on 2010 aasta väljalaskega, seega mitte enam verinoor. Ostuhind oli tal 7400 raha. Endale tundus päris hea hind, kuna sarnased autod olid reeglina kaks kuni neli tuhat ühikut väärtuslikumad. Isegi kahtlaselt odav tundus, mõtlesin et raudselt on mingi jõhker varjatud viga ja maksan selle kaks kuni neli tuhat lepalehte järgneva paari kuu jooksul veel pealegi.
Kindlustused, tava ja kasko, läksid mul aasta peale kokku 539 eurot (siin ma sain jõhkralt vastu pükse. Ise olin loll ja laisk ja võtsin vastu esimese pakkumise. Sel aastal olin targem ja tegin veidi uurimustööd. Võitsin sadaviiskümmend eurot. Põhiliselt tavaliikluskindlustuse pealt. Kasko hind jäi suhteliselt samale tasemele). Kuigi te ilmselt kõik teate, aga kindlustuse hinna juures mängivad rolli muuhulgas järgnevad asjaolud - auto vanus, sõiduki värvus, mootori võimsus, sõidukiomaniku eelnevate sõidukite ajalugu, sõidukiomaniku registreeritud elukoht. Seega, näiteks kui ma oleksin ostnud valge, 73 kwh masina ja elaksin Põltsamaal, siis oleks minu liikluskindlustus tunduvalt soodsamaks kujunenud (fun fact: statistiliselt juhtub kõige vähem liiklusõnnetusi kollaste autodega, teisel kohal on valged autod, sellest ka soodsam kindlustus. Kõige rohkem juhtub õnnetusi tumedate autodaga.).
Järgmine kulutus oli 32 eurot uute kojameeste eest. Siis üks tasuta esitule pirn. Pärast seda kaks 7 eurost esitule pirni. Lõhnakuuski olen iga kuu 2,50 eest autosse ostnud. Parkimiskella eest maksin 1,90. Soetasin ka pardakaamera 74 euro eest, aga kasutanud seda pole. 10 eurot maksin telefonihoidja eest, olen kasutanud. Esmaabipaki ostsin ka, maksis 9 eurot. Harja ja kraabitsa lume ning jää eemaldamiseks sain 5 euroga. Uued talverehvid muretsesin 210 euro eest + 76 eurot kahe vahetuse eest. Hoiustan rehve tasuta oma keldris.
Lisaks olen ma iga kuu tankinud keskmiselt 80 euro eest. Suvel veidi rohkem ja talvel vähem. Veel olen kolm korda ostnud kütuselisandit, purgi hind 10 eurot. Pesemisele on mul kulunud umbes 20 eurot kuus. Investeerisin ka pesuvahenditesse ämber klaasikuivatiga 10 eurot, 2 kuivatuslappi kokku 20 eurot ja svamm 2 eurot. Klaasipesuvedelikku ostsin 4 euro eest. Korra käisin hoolduses, mille eest maksin 180 eurot. Kolm korda olen käinud tahma eemaldamas, korra eest maksin 29 raha. Pagasiluugi juhtmete parandus maksis 53 eurot.
Viimase kuu jooksul vahetati turboasendiandur (170.-) ja esirattalaager (130.-).
Kui ma nii vaatan, siis mulle endale ei tundu väga jube see autokulu. Võibolla on mul siiani vedanud ja midagi suurt pole jõudnud veel otsast ära kukkuda või üles öelda. Tagant pole kellelegi sisse sõitnud ja see seinatagurdamine ei olnud nii suur asi, mille pärast kaskot tülitada. Kolmsada raha iga kuu mugavuse eest välja käia ei ole minu jaoks ebamõistlikult suur kulutus (kes veel mäletab, kuidas ma kirjutasin, et 40 eurot aastas rehvihotelli eest maksta on minu meelest pointless?). Ma saan siiski hommikuti kauem magada ja jõuan õhtuti kiiremini koju. Tänu isiklikule sõidukile on kokkupuude viirusekandjatega ühiskondlikus ruumis tõmmatud miinimumini, mille tulemus on see, et ma olin viimati haige 2018 märtsis. Seega ravimite pealt on juba kokkuhoid.
Kokkuhoid on ka rendiautodelt. Mitte, et ma nii metsikult oleks neid rentinud, aga noh keskmine oli kaks-kolm korda aastas. Rääkimata bussi ja rongipiletitest. Või taksodest. Kui uskuda minu Vollieelset eelarvet, siis kulus mul transpordi peale keskmiselt sada eurot kuus. Ja nüüd siis kaks rohkem. Kui selles valguses vaadata, siis pole ju üldse hull.
Või kas on üksikemal kohatu nii suuri summasid igal kuul mugavuse peale raisata? Mõtle mida kõike selle eest osta saaks? Lastele reise, trenne, meelelahutust. Kas mul peaks veidi piinlik olema?
Eks ma väikse värinaga südame vasakus vatsakeses ostsin oma Volli, lootuses, et ehk satub hea isend ja ma ei pea iga kuu mõnda organit või last maha müüma hakkama. Täna, täpselt aasta tagasi, sain oma tiburullikese kätte ja arvan, et võin natuke numbreid küll jagada. Kui mõni lugeja alles kaalub, et kas tasub üldse autot osta ja kas see ikka mahub eelarvesse, siis ehk on väikeseks indikaatoriks.
Oluline on kindlasti märkida, et tegemist on 2010 aasta väljalaskega, seega mitte enam verinoor. Ostuhind oli tal 7400 raha. Endale tundus päris hea hind, kuna sarnased autod olid reeglina kaks kuni neli tuhat ühikut väärtuslikumad. Isegi kahtlaselt odav tundus, mõtlesin et raudselt on mingi jõhker varjatud viga ja maksan selle kaks kuni neli tuhat lepalehte järgneva paari kuu jooksul veel pealegi.
Kindlustused, tava ja kasko, läksid mul aasta peale kokku 539 eurot (siin ma sain jõhkralt vastu pükse. Ise olin loll ja laisk ja võtsin vastu esimese pakkumise. Sel aastal olin targem ja tegin veidi uurimustööd. Võitsin sadaviiskümmend eurot. Põhiliselt tavaliikluskindlustuse pealt. Kasko hind jäi suhteliselt samale tasemele). Kuigi te ilmselt kõik teate, aga kindlustuse hinna juures mängivad rolli muuhulgas järgnevad asjaolud - auto vanus, sõiduki värvus, mootori võimsus, sõidukiomaniku eelnevate sõidukite ajalugu, sõidukiomaniku registreeritud elukoht. Seega, näiteks kui ma oleksin ostnud valge, 73 kwh masina ja elaksin Põltsamaal, siis oleks minu liikluskindlustus tunduvalt soodsamaks kujunenud (fun fact: statistiliselt juhtub kõige vähem liiklusõnnetusi kollaste autodega, teisel kohal on valged autod, sellest ka soodsam kindlustus. Kõige rohkem juhtub õnnetusi tumedate autodaga.).
 |
| Muuhulgas tuleb kaskoga kaasa ka puksiiriabi |
Järgmine kulutus oli 32 eurot uute kojameeste eest. Siis üks tasuta esitule pirn. Pärast seda kaks 7 eurost esitule pirni. Lõhnakuuski olen iga kuu 2,50 eest autosse ostnud. Parkimiskella eest maksin 1,90. Soetasin ka pardakaamera 74 euro eest, aga kasutanud seda pole. 10 eurot maksin telefonihoidja eest, olen kasutanud. Esmaabipaki ostsin ka, maksis 9 eurot. Harja ja kraabitsa lume ning jää eemaldamiseks sain 5 euroga. Uued talverehvid muretsesin 210 euro eest + 76 eurot kahe vahetuse eest. Hoiustan rehve tasuta oma keldris.
Lisaks olen ma iga kuu tankinud keskmiselt 80 euro eest. Suvel veidi rohkem ja talvel vähem. Veel olen kolm korda ostnud kütuselisandit, purgi hind 10 eurot. Pesemisele on mul kulunud umbes 20 eurot kuus. Investeerisin ka pesuvahenditesse ämber klaasikuivatiga 10 eurot, 2 kuivatuslappi kokku 20 eurot ja svamm 2 eurot. Klaasipesuvedelikku ostsin 4 euro eest. Korra käisin hoolduses, mille eest maksin 180 eurot. Kolm korda olen käinud tahma eemaldamas, korra eest maksin 29 raha. Pagasiluugi juhtmete parandus maksis 53 eurot.
Viimase kuu jooksul vahetati turboasendiandur (170.-) ja esirattalaager (130.-).
Kui ma nii vaatan, siis mulle endale ei tundu väga jube see autokulu. Võibolla on mul siiani vedanud ja midagi suurt pole jõudnud veel otsast ära kukkuda või üles öelda. Tagant pole kellelegi sisse sõitnud ja see seinatagurdamine ei olnud nii suur asi, mille pärast kaskot tülitada. Kolmsada raha iga kuu mugavuse eest välja käia ei ole minu jaoks ebamõistlikult suur kulutus (kes veel mäletab, kuidas ma kirjutasin, et 40 eurot aastas rehvihotelli eest maksta on minu meelest pointless?). Ma saan siiski hommikuti kauem magada ja jõuan õhtuti kiiremini koju. Tänu isiklikule sõidukile on kokkupuude viirusekandjatega ühiskondlikus ruumis tõmmatud miinimumini, mille tulemus on see, et ma olin viimati haige 2018 märtsis. Seega ravimite pealt on juba kokkuhoid.
Kokkuhoid on ka rendiautodelt. Mitte, et ma nii metsikult oleks neid rentinud, aga noh keskmine oli kaks-kolm korda aastas. Rääkimata bussi ja rongipiletitest. Või taksodest. Kui uskuda minu Vollieelset eelarvet, siis kulus mul transpordi peale keskmiselt sada eurot kuus. Ja nüüd siis kaks rohkem. Kui selles valguses vaadata, siis pole ju üldse hull.
Või kas on üksikemal kohatu nii suuri summasid igal kuul mugavuse peale raisata? Mõtle mida kõike selle eest osta saaks? Lastele reise, trenne, meelelahutust. Kas mul peaks veidi piinlik olema?
Kommentaarid
Postita kommentaar