StrongBody

Juba augustis hakkas treenerite poolt lekkima info, et peagi kaovad MyFitnessi tunniplaanidest ringtrennid. Nende asemel pidid tulema mingid uued StrongBody trennid. Keegi täpselt ei teadnud ega rääkinud. Vahel nad teevad nii. Armud just uude trenni ja siis ühekorraga - kõõks! ja netu! Näiteks nii võeti maha minu üks armastatuid trenne, MyBeat, see kus saab trummipulkadega lammutada ja rockstaari teeselda. Väidetavalt lõhkus see trenn spordisaalide põrandaid. Ei tea, võimalik…

Aga kuna ma ikka pidevalt uusi väljakutseid otsin, siis ma väga ei kurvastanud. Nii palju sain ma juba siis aru, et kui üks asendatakse teisega, siis kuigi nimi võib muutuda, siis idee peaks ju samaks jääma. Ja pealegi, ma tüdinengi megakiirelt.




Käisin siis kolmapäeval esimest korda StrongBody trennis. Tegi sama poiss, kes möödunud nädalal CrossTrainingut tegi - mingi uus nägu. Selles tema eelmises trennis ma veidi pettusin. Sulle on lubatud tund aega trenni - 60 minutit, aga see sõber lõpetas meiega juba pärast 45minutit. Me siis pikkade nägudega vaatasime ja teatasime, et kle mees! nagu tee siis vähemalt venitust või miskit, nõme tiba. Siis ta tegi.

Aga ma ei lasknud sellest end ülemäära heidutada, olen ju ennegi kõrvalt jälginud kuidas tuleb uus nooruke treener ja on esialgu kohmetu ning ebalev ja siis paar kuu pärast on selline tegija, et anna olla.

Seda pean kohe mainima, et võrreldes CrossTraininguga oli StrongBody palju parem - sujuvam. Segane oli ikka, aga ma panen selle alguse arvele. Kokku oli kaheksa harjutust - lõuatõmme, kükk, õlapress, rinnalt surumine, Rumeenia deadlift, crossover deadlift, väljaasted, issandjasiisolimidagiveelagaüldseeimeenupraegast. Igat harjutust tegime järjest 45 sekundit+15 sekundit puhkust ja nii kolm setti järjest. Seega, idee poolest ikkagi väga sarnane sellele samale ringrennile või CrossTrainingule. Ainuke vahe oli selles, et kui ringtrennis sa teed ühe harjutuse ära, liigud järgmise jaamani, teed seal ja nii kolm ringi, siis nüüd teed ühte harjutust järjest kolm korda ja rohkem seda ei tee.

Tund kestis kokku veidi üle tunni aja, ilma venituseta 😀, ja oli küllalt intensiivne.

Pärast trenni ma seal venitasin ja väänasin ennast ja treener tuli mu kõrvale mingi toikaga seisma. Tegin oma hiiuhuumarit ja küsisin, et kas ta hakkab mind järgmine kord selle haluga tagant utsitama, et ma ikka korralikumalt teeks? See jube tõsiselt teatab, et ei-ei, tema ei sunni kedagi. Nagu, päriselt düüd! Ma ju ainult üritasin siin nalja teha, eks ole. He-he (naeris ilma silmadeta) ma sain aru küll, lihtsalt ma just kaitseväest tulin ja seal sai seda toigast piisavalt. Õu mai gaad maivõi! Kuidas ma alati mingite tüüpide otsa koperdan kes kohe esimesel võimalusel mulle oma "raskest lapsepõlvest" heietama hakkavad? Ei no, ma siis vabandasin, et hella teemat puudutasin ja nii. Kiitsin teda selle eest, mis ta minu meelest hästi tegi ja mainisin, et ta võiks veidi vabamalt võtta, tiba huumorit kasutada ja tsipake enesekindlam olla ning seda naiste hala ja kiunumist mitte tähelepanema. Ta ütles küll, et tänab tagasiside eest ja püüab seda rakendad, aga millegipärast ma ei jäänud teda uskuma. Rääkis seal veel midagi kaitseväe karmist elust ja sellest kuidas see eneseusku kärbib. Tegelt meest, võta ennast kokku, ma olen su klient mitte südamesõber!

Nüüd ma ei teagi, trenn mulle meeldis, aga kui ma uuesti lähen, millist psühholoogilist teenust ma siis pean veel osutama? Njah.

Kommentaarid