Okei, nagu fain, eks ole. Ma saan aru, et enamik inimesi elabki täiesti absurdset elu ja see on normaalne. Aga noh, mina, mina olen igav. Ma oskan ennast ainult huvitavaks luisata. Aga see mis nüüd järgneb, see pole minu järjekordne luiskelugu, skaudi ausõna. Ehk pole see ka kuigi ekstravagantne juhtum, see jäägu lugeja hinnata, aga mina olin juhtunust veidi raputatud.
Niisiis, mäletate veel seda neljasaja naise Kallet? Enivei, taustaks niipalju, et tegemist siis ühe kliendiga. Kuidas jutt tema naistele ja sealt edasi muudele asjadele liikus, sellesse ma väga laskuda ei tahaks. Aga noh, muuseas oli juttu sellest, et vend kutsus mu välja veini jooma. Õieti kutsus mu kontorisse veini jooma, pärast tööpäeva. Noh, kuna ma siiski väga siivas ja korralik, vaatamata kõigile neile kahtlastele vaibidele mis ma siin viimasel ajal olen välja saatnud, pealegi, see ütlus, et don't s*it where you eat, meeldib mulle hirmsasti, siis ei hakanud isegi narritama sellise lollusega. Ütlesin, et, fain, veini võin juua, aga sa viid mind välja, sest sinuga ma küll ei jää kuhugi kontoridiivanile miilustama, pärast kõik kliendid arvavad, et ma mõni sinu järjekordne vallutus, nagu, tänan ei, eks ole. Sellepeale vastati mulle, et ei tea miks ma peaks su pärast pingutama? Nagu, eks! Ma kohe tundsin end täiega eriliselt! Vastasin silmagi pilgutamata, et sellepärast, et ta ise tunneb end ka paremini, kui veidi pingutab.
Nagu te ise ka juba õigesti järeldasite, siis tegemist on sellise mehega, kes naistesse suure lugupidamisega ei suhtu. Pole tõsine mees. Not in my book. Kuna ma pole ka mingi naiivne ullike, siis ma ei ela fantaasiates, et ma kedagi muutma hakkan. Pealegi, nagu oleks siis selline tüüp, keda tahaks….
Igatahes, tookord öeldi mulle, et, ei, välja ma sind ei vii, liiga paljud teavad kes ma olen ja pärast kantakse naisele ette, et mind sinuga linna peal nähtud. Ei noh, ok, kõik on tip-top, sõbrad mul ei vedanud, talle anti diplom…. mulle pole seda veini sinuga kusagil hämaras klubinurgas nii hädasti vaja ju ka lõppude lõpuks, sina ju tegid ettepaneku. Ja nii ta jäi.
Möödus üks kuu….
Helistatakse mulle võõralt numbrilt ja öeldakse, et kas Jekaterina Kuisma kuuleb, et ma olen Indrek Nurme Tolli ja Maksuametist, et kas on hetk rääkida. Noh, ikka on. "He-he, tead see olen mina, Käsna-Kalle Väntpüks, et tule alla, lähme lõunale!" Jah, just nii. Kuu aega ei kuule ma vennalt ühtegi koma, ja äkki lambist vaja mind päevavalges välja lõunale viia. Saate aru, teiste inimeste sekka! Nagu, hoidku Jumal selle eest, et meid nähakse koos, onju!
Ja loomulikult nähti meid ka koos. Esiteks nägi ülemus, kui suur must Range Rover mu kontori eest peale korjas. Veel riidles Väntpüksiga, et ta olulise töötaja keset tööpäeva kaaperdab ja vaadaku, et ikka kenasti tagasi toob, ilma kriipsude ja kraapsudeta. Nunnu… Pärast ei jõudnud ma kaks päeva seda ilkumist ära kuulata. Loomulikult jäime me mitmele tema endisele "sõbrannale" vahele. Väga naljakas oli. Nagu, mind mõõdeti niiviisi hindava pilguga, nagu ainult eksnaised oskavad endise kallima uusi silmarõõme mõõta. Tunnistan, sain esimest korda elus sellise pilgu osaliseks. Ise olen neid pilke ikka kõvasti jaganud. Nüüd vist rohkem enam ei tee, suhteliselt vastik oli… Aga naljakas ka, sest noh, ma pole mingi vallutus. Vähemalt minu jaks pole see sedasorti suhtlus. See mida mees arvab, see minusse ei puutu. Päris tõsiselt räägin. Ma võin olla kuitahes õrna hingega ja üdini romantiline, aga kui ma olen korduvalt ühemõtteliselt väljendanud, et minu jaoks on tegemist sada protsenti platoonilise suhtlusega, isegi kui teemad on veidi vasakule, ja teine endale ikkagi mingeid muid asju ette kujutab, siis sorry, mina pole selle eest vastutav. Minu südametunnistus on puhas. Mina kedagi ei õrrita, ega kiusa. Kui mul on mehe vastu selline huvi, siis ta teab seda, uskuge mind. Nii tagasihoidlik ma nüüd ka pole...
Niisiis, näitas tüüp mulle pilte ja videoid oma naisest. Siin tahan ma kõigile naistele panna südamele: ärge saatke oma meestele või partneritele või "sõpradele" pilte ja videoid, mida te ei julge Instagrammi postitada, need mehed näitavad selliseid videoid oma semudele ja naistele nagu mina, sellistele kes nendega voodisse ei roni. Jah, tüdrukud, mehed on mölakad. Kahjuks. Mitte kõik, tahaks loota, aga pigem siiski ärge neid pilte ja videoid saatke. Teil endal on parem, ma luban.
Pärast lõunat hakkas mees mind igale poole kutsuma. Pidudele ja üritustele ja et kuule lähme poodi ma ostan sulle uue kleidi. Lihtsalt jube naljakas! Sest nagu, ma saan ju aru, et kui mees mingeid kahekümneaastaseid enamasti sebib, kes alles ülikoolis õpivad ja kohvikus ettekandjana taskuraha teenivad, siis neile võib see pakkumine kõik väga ahvatlev kõlada, eriti kui see tuleb sellise enesekindla ja ilmselgelt eduka meesterahva poolt. Aga nagu hakata sellist iba neljakümneaastasele ajama… Okei, mina naersin, sest see kõlas napakalt. Mõni teine oleks ilmselt juba ahistamises süüdistanud.
Aga kogu lugu on muidugi hirmus veider. Lisaks õpiku näide sellest kuidas meest hulluks ajada - ole kättesaamatu. Ja noh, sellest kõigest võiks ju targem inimene järeldusi teha ning õppida. Aga mina ei ole see targem inimene. Ei oska mängida mänge. Selle mehe jaoks ma olengi ja jäängi olema kättesaamatuks. See pole mäng. Kui mees mulle meeldib, siis ma mänge ei mängi. Ma ei oska ja ma ei viitsi.
Niisiis, mäletate veel seda neljasaja naise Kallet? Enivei, taustaks niipalju, et tegemist siis ühe kliendiga. Kuidas jutt tema naistele ja sealt edasi muudele asjadele liikus, sellesse ma väga laskuda ei tahaks. Aga noh, muuseas oli juttu sellest, et vend kutsus mu välja veini jooma. Õieti kutsus mu kontorisse veini jooma, pärast tööpäeva. Noh, kuna ma siiski väga siivas ja korralik, vaatamata kõigile neile kahtlastele vaibidele mis ma siin viimasel ajal olen välja saatnud, pealegi, see ütlus, et don't s*it where you eat, meeldib mulle hirmsasti, siis ei hakanud isegi narritama sellise lollusega. Ütlesin, et, fain, veini võin juua, aga sa viid mind välja, sest sinuga ma küll ei jää kuhugi kontoridiivanile miilustama, pärast kõik kliendid arvavad, et ma mõni sinu järjekordne vallutus, nagu, tänan ei, eks ole. Sellepeale vastati mulle, et ei tea miks ma peaks su pärast pingutama? Nagu, eks! Ma kohe tundsin end täiega eriliselt! Vastasin silmagi pilgutamata, et sellepärast, et ta ise tunneb end ka paremini, kui veidi pingutab.
Nagu te ise ka juba õigesti järeldasite, siis tegemist on sellise mehega, kes naistesse suure lugupidamisega ei suhtu. Pole tõsine mees. Not in my book. Kuna ma pole ka mingi naiivne ullike, siis ma ei ela fantaasiates, et ma kedagi muutma hakkan. Pealegi, nagu oleks siis selline tüüp, keda tahaks….
Igatahes, tookord öeldi mulle, et, ei, välja ma sind ei vii, liiga paljud teavad kes ma olen ja pärast kantakse naisele ette, et mind sinuga linna peal nähtud. Ei noh, ok, kõik on tip-top, sõbrad mul ei vedanud, talle anti diplom…. mulle pole seda veini sinuga kusagil hämaras klubinurgas nii hädasti vaja ju ka lõppude lõpuks, sina ju tegid ettepaneku. Ja nii ta jäi.
Möödus üks kuu….
Helistatakse mulle võõralt numbrilt ja öeldakse, et kas Jekaterina Kuisma kuuleb, et ma olen Indrek Nurme Tolli ja Maksuametist, et kas on hetk rääkida. Noh, ikka on. "He-he, tead see olen mina, Käsna-Kalle Väntpüks, et tule alla, lähme lõunale!" Jah, just nii. Kuu aega ei kuule ma vennalt ühtegi koma, ja äkki lambist vaja mind päevavalges välja lõunale viia. Saate aru, teiste inimeste sekka! Nagu, hoidku Jumal selle eest, et meid nähakse koos, onju!
Ja loomulikult nähti meid ka koos. Esiteks nägi ülemus, kui suur must Range Rover mu kontori eest peale korjas. Veel riidles Väntpüksiga, et ta olulise töötaja keset tööpäeva kaaperdab ja vaadaku, et ikka kenasti tagasi toob, ilma kriipsude ja kraapsudeta. Nunnu… Pärast ei jõudnud ma kaks päeva seda ilkumist ära kuulata. Loomulikult jäime me mitmele tema endisele "sõbrannale" vahele. Väga naljakas oli. Nagu, mind mõõdeti niiviisi hindava pilguga, nagu ainult eksnaised oskavad endise kallima uusi silmarõõme mõõta. Tunnistan, sain esimest korda elus sellise pilgu osaliseks. Ise olen neid pilke ikka kõvasti jaganud. Nüüd vist rohkem enam ei tee, suhteliselt vastik oli… Aga naljakas ka, sest noh, ma pole mingi vallutus. Vähemalt minu jaks pole see sedasorti suhtlus. See mida mees arvab, see minusse ei puutu. Päris tõsiselt räägin. Ma võin olla kuitahes õrna hingega ja üdini romantiline, aga kui ma olen korduvalt ühemõtteliselt väljendanud, et minu jaoks on tegemist sada protsenti platoonilise suhtlusega, isegi kui teemad on veidi vasakule, ja teine endale ikkagi mingeid muid asju ette kujutab, siis sorry, mina pole selle eest vastutav. Minu südametunnistus on puhas. Mina kedagi ei õrrita, ega kiusa. Kui mul on mehe vastu selline huvi, siis ta teab seda, uskuge mind. Nii tagasihoidlik ma nüüd ka pole...
Niisiis, näitas tüüp mulle pilte ja videoid oma naisest. Siin tahan ma kõigile naistele panna südamele: ärge saatke oma meestele või partneritele või "sõpradele" pilte ja videoid, mida te ei julge Instagrammi postitada, need mehed näitavad selliseid videoid oma semudele ja naistele nagu mina, sellistele kes nendega voodisse ei roni. Jah, tüdrukud, mehed on mölakad. Kahjuks. Mitte kõik, tahaks loota, aga pigem siiski ärge neid pilte ja videoid saatke. Teil endal on parem, ma luban.
Pärast lõunat hakkas mees mind igale poole kutsuma. Pidudele ja üritustele ja et kuule lähme poodi ma ostan sulle uue kleidi. Lihtsalt jube naljakas! Sest nagu, ma saan ju aru, et kui mees mingeid kahekümneaastaseid enamasti sebib, kes alles ülikoolis õpivad ja kohvikus ettekandjana taskuraha teenivad, siis neile võib see pakkumine kõik väga ahvatlev kõlada, eriti kui see tuleb sellise enesekindla ja ilmselgelt eduka meesterahva poolt. Aga nagu hakata sellist iba neljakümneaastasele ajama… Okei, mina naersin, sest see kõlas napakalt. Mõni teine oleks ilmselt juba ahistamises süüdistanud.
Aga kogu lugu on muidugi hirmus veider. Lisaks õpiku näide sellest kuidas meest hulluks ajada - ole kättesaamatu. Ja noh, sellest kõigest võiks ju targem inimene järeldusi teha ning õppida. Aga mina ei ole see targem inimene. Ei oska mängida mänge. Selle mehe jaoks ma olengi ja jäängi olema kättesaamatuks. See pole mäng. Kui mees mulle meeldib, siis ma mänge ei mängi. Ma ei oska ja ma ei viitsi.
Kommentaarid
Postita kommentaar