Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist hakkasid inimesed oma kohta ühiskonnas defineerima selle järgi, kas nad said vähemalt korra aastas perega välismaal puhkuse veeta. Keskkoolis oli mul klassijuhataja, kes alati rõhutas seda, kus ta kõik reisinud on. Kohati muutuse see lausa naeruväärseks. Mingil määral on see suhtumine ikka veel eestlasel sees. Et oluline on välismaal puhata, sest muidu sa polegi keegi, mingi ussike. Ja nüüd ei kõlba enam Soome, Rootsi või Egiptus. Ikka kaugem koht ja võimalikult keeruline organisatoorne programm selle taga. "Pakettreisid" on muutunud sõimusõnaks.
Egiptuses mina käinud ei ole. Ma ei mäleta, et see kunagi oleks minu unistusse mahtunud. Pakettreisidele pole samuti sattunud. Soomes ning Rootsis olen mõned korrad olnud. Aga öelda, et ma kõva reisija olen, seda ma ei saa. Mulle lihtsalt meeldib mu oma kodu nii väga. Päriselt ka. Ma reisiks küll igal pool, kui seda saaks teha nii, et ma ööseks oma voodisse jõuan. Võõrastes kohtades ei suuda ma kuidagi uinuda ja see on nii juba lapsepõlvest saadik. Mäletan, et ema-isaga sõitsime endistes liidumaades päris korralikult. Midagi muud nendest reisidest ei mäleta kui seda, et öösiti passisin ma lage ja ootasin hommikuid. Hotellide laed olid sjoveti ajal kõik ühesugused.
Aga maailma siiski näha tahaks. Olen mõttes endale eesmärgiks seadnud igal aastal käia korra piiri taga ja korra mõnes Eesti paigas, kuhu üldiselt ei satu. No ja millest juba paljud on aru saanud ning mis jätkuvalt paneb kukalt kratsima, on see, et kuidas on võimalik, et kodumaal hotelli rentida on tunduvalt kallim, kui välismaal reisida? Eriti kui sind on 1+4. Jõhker!
Plaanis on suvel jälle Lõuna-Eestit külastada ja mõtlesin, et valiks seekord veidi kenama hotelli, ehk koguni spa. Viiele inimesele kolmeks ööks, algasid hinnad 400 eurost. Päris mitu pakkumist olid üle tuhande euro. Kuidas? Päriselt? Kellel on sellised summad võtta perepuhkusele? Ah? Mis tööd te teete ja ega te juhuslikult kolleegi ei otsi? Selles mõttes, et tonn puhkusele ongi suure karja peale ok. Aga kui mul terve eelarve ainult majutuse peale kulub, siis paneb mõtlema. Ja me räägime endiselt kolmest ööst. Eks ju.
Toon võrdluseks, et Ameerikareis, koos piletite ja majutusega läks mulle alla kaheksasaja euro maksma. Isegi kui ma korrutaks selle summa viiega, mis pole päriselt õiglane, sest majutuskohta mahtunuks veel paar inimest sama hinna eest, lisaks on laste lennupiletid ka soodsamad, aga lihtsuse mõttes, ütleme et 800*5= 4000. Ja ma olin seal 14 päeva! Päeva hinnaks tuleks sel juhul pere peale 286 eurot. Eestis aga 333 eurot. Vahe peaaegu viiskümmend eurot. Selle eest saaks juba ühe soodsama restokäigu lubada.
Niisiis, mõtlemist peaks muutma hakkama. Need, kes väljamaal reisivad on tegelikult vaene keskklass. Rikkad reisivad kodumaal 😎.
Selle aasta kindlad reisiplaanid tänase seisuga:
Kevadel: Narva-Jõesuu, eelarve 250 eurot, 3 inimest, 2 ööd.
Suvel: Tartu ja Lõuna-Eesti, eelarve 1000 eurot, 5 inimest, 3 ööd.
Sügisel: Itaalia, eelarve 2000 eurot, 5 inimest, 5 ööd.
Aasta lõpus suure tõenäosusega traditsiooniline Grand Rose Spa pakett, eelarve circa 200 eurot, aga võib-olla rohkem, sõltub seltskonnast.
Ja ma olen veel Viljandile ning Haapsalule ka eelmise aasta eest võlgu 😵.
*Eelarve sisaldab kulutusi transpordile, ööbimiskohale ja toidule. Eks ma siis annan pärast reisi põhjaliku ülevaate, millele ja kui palju eurosid ning närvirakke kulus.
Egiptuses mina käinud ei ole. Ma ei mäleta, et see kunagi oleks minu unistusse mahtunud. Pakettreisidele pole samuti sattunud. Soomes ning Rootsis olen mõned korrad olnud. Aga öelda, et ma kõva reisija olen, seda ma ei saa. Mulle lihtsalt meeldib mu oma kodu nii väga. Päriselt ka. Ma reisiks küll igal pool, kui seda saaks teha nii, et ma ööseks oma voodisse jõuan. Võõrastes kohtades ei suuda ma kuidagi uinuda ja see on nii juba lapsepõlvest saadik. Mäletan, et ema-isaga sõitsime endistes liidumaades päris korralikult. Midagi muud nendest reisidest ei mäleta kui seda, et öösiti passisin ma lage ja ootasin hommikuid. Hotellide laed olid sjoveti ajal kõik ühesugused.
Aga maailma siiski näha tahaks. Olen mõttes endale eesmärgiks seadnud igal aastal käia korra piiri taga ja korra mõnes Eesti paigas, kuhu üldiselt ei satu. No ja millest juba paljud on aru saanud ning mis jätkuvalt paneb kukalt kratsima, on see, et kuidas on võimalik, et kodumaal hotelli rentida on tunduvalt kallim, kui välismaal reisida? Eriti kui sind on 1+4. Jõhker!
Plaanis on suvel jälle Lõuna-Eestit külastada ja mõtlesin, et valiks seekord veidi kenama hotelli, ehk koguni spa. Viiele inimesele kolmeks ööks, algasid hinnad 400 eurost. Päris mitu pakkumist olid üle tuhande euro. Kuidas? Päriselt? Kellel on sellised summad võtta perepuhkusele? Ah? Mis tööd te teete ja ega te juhuslikult kolleegi ei otsi? Selles mõttes, et tonn puhkusele ongi suure karja peale ok. Aga kui mul terve eelarve ainult majutuse peale kulub, siis paneb mõtlema. Ja me räägime endiselt kolmest ööst. Eks ju.
 |
Narva-Jõesuus 2017.
Tookord me hotelli endale lubada ei saanud. Hommikul läksime, õhtul tagasi.
|
Toon võrdluseks, et Ameerikareis, koos piletite ja majutusega läks mulle alla kaheksasaja euro maksma. Isegi kui ma korrutaks selle summa viiega, mis pole päriselt õiglane, sest majutuskohta mahtunuks veel paar inimest sama hinna eest, lisaks on laste lennupiletid ka soodsamad, aga lihtsuse mõttes, ütleme et 800*5= 4000. Ja ma olin seal 14 päeva! Päeva hinnaks tuleks sel juhul pere peale 286 eurot. Eestis aga 333 eurot. Vahe peaaegu viiskümmend eurot. Selle eest saaks juba ühe soodsama restokäigu lubada.
 |
Terve pere sai toidetud ja maksin selle eest veidi alla 30ne euro.
Rimist sai igaüks endale kuni ühe-eurose jäätise magustoiduks valida.
|
Niisiis, mõtlemist peaks muutma hakkama. Need, kes väljamaal reisivad on tegelikult vaene keskklass. Rikkad reisivad kodumaal 😎.
Selle aasta kindlad reisiplaanid tänase seisuga:
Kevadel: Narva-Jõesuu, eelarve 250 eurot, 3 inimest, 2 ööd.
Suvel: Tartu ja Lõuna-Eesti, eelarve 1000 eurot, 5 inimest, 3 ööd.
Sügisel: Itaalia, eelarve 2000 eurot, 5 inimest, 5 ööd.
Aasta lõpus suure tõenäosusega traditsiooniline Grand Rose Spa pakett, eelarve circa 200 eurot, aga võib-olla rohkem, sõltub seltskonnast.
Ja ma olen veel Viljandile ning Haapsalule ka eelmise aasta eest võlgu 😵.
*Eelarve sisaldab kulutusi transpordile, ööbimiskohale ja toidule. Eks ma siis annan pärast reisi põhjaliku ülevaate, millele ja kui palju eurosid ning närvirakke kulus.
Kas te vahel viiekesi Pärnusse ka satute? 🙂 Ma kutsuks hea meelega poisse mängima ühte kohta 😉
VastaKustutaPärnus käime nii sageli, et see pole mainimist väärtki :). Meil ikkagi vanaema ju elab seal.
KustutaOkei 😃 kas ma võiks kuskile lähemalt kirjutada? Üritasin leida meiliaadressi, aga kehvasti tuli välja 😃 Pole lihtsalt nii osav, kui need rahanõudjad 😃
Kustuta400 eurot? Majutuse peale? Eestis on tõesti väga kallis puhata. Ma olin sama raha eest 2016. aasta augustis KUUS ööd Šveitsi alpides täiesti normaalses mägihostelis. Ning jutt käib alpidest ja ühest rikkaimast Euroopa riigist. Kuid see oli ka selline reis, et kogu aeg samas kohas ning päeval matkasime mägedes. Mis mulle sobis, sest mägedes tõustes ja laskudes muutub vaade drastiliselt. Ma olen hästi vähenõudlik reisija, aga praegune elukaaslane tahab vaid uusi ööbimisasutusi ja on minust natuke kallima (loe: nõudlikuma) maitsega. Mul on peaasi, et loodus on ilus. Mina armastan ka Lõuna-Eestit ja sealset loodust, aga need hinnad ei ole normaalsed. :D
VastaKustutaMinu meelest ka natuke krõbe. Selles osas, et ma olen igati selle poolt, et Nuustakul ära käia, aga hinnatundliku kliendina tuleb Pariis soodsam :D. Loomulikult tahan ma kohalikku majandust toetada, aga need hinnad on veidi ebaproportsionaalsed. Muidu vaatasin ka Tartu hosteleid, ja ega sealgi hinnad väga palju soodsamad polnud. Lisaks olen ma selle jaoks natuke vana juba, et võõraste inimestega nari jagada :D. Bookingust leidsin meile ühe luksuskorteri, hind on 30 eurot kallim, kui hostelis oleks olnud ja seal saab köögis ise süüa teha, kokkuvõttes tuleb vist isegi soodsam, kui hostelis oleks olnud.
Kustuta