Millal ei tohiks trenni teha?

Mõtle, Mae, saabus see päev, mida Sa oodanud oled ja ma lõpuks kirjutan sellest, et sport on Saatanast! Juhuu! No tegelikult siiski mitte. Ära löö palun…

Delfis oli keegi tarkpea kirjutanud, et naised ei peaks päevade ajal trenni vihtuma. Mis veel hullem, ta kirjutas koguni, et juba kaks nädalat enne päevi peaks trenniga tagasi hoidma. Et siis sisuliselt kolmeks nädalaks kuus tõmbas spordile kriipsu peale. Sadist!

Oli aeg, kus inimesed siiralt arvasid, et kuupuhastus on haigus ja siis naised peaksid vagusi voodis lamama, jäätist sööma, romantilisi komöödiaid lugema ning igasugusest füüsiliselt pingutusest hoiduma. Ma olen juba nii vana inimene, et mäletan veel seda aega. Ja olen olnud see naine. Menses kulges mul teismelisena väga valuliselt ning vaevaliselt. Olingi krampides teki all pikali ja ootasin surma. Selline tunne oli, nagu minu kõhus toimuksid hobuste kiirendusvõistlused ja nad suruksid oma kabjad mulle emakasse. Väga rõve.

Edasi järgneb minu isiklik kogemus. Ma palun, et keegi ei võtaks seda kui juhendit või õpetust. See on minu lugu. Õppida pole sellest midagi. See pole soovitus, see pole nõuanne. Kogemus. Kui te selle järgi toimite, siis omal vastutusel. Teid on hoiatatud. 

Neil perioodidel hoidusin ma ka kehalisetundidest ja uskusin, et ühel päeval, kui ma olen sünnitanud naine, siis need valud kaovad. Ema andis mulle aegajalt napsu, ütles, et teda aitas. Mind ei aidanud. Ja üldse, kes annab 14-aastasele viina? Veini oleks pidanud andma. Kuigi, nüüd ma tean, et ega ka see mind poleks aidanud. Igatahes, kuidagi, ma ei teagi täpselt mis põhjustel, aga ilmselt sattus kord nii, et päevad algasid siis kui kehalises oli mingi eriti lahe programm ja ma tahtsin nii hirmsasti sellest osa saada, et olin tahtejõuga oma krampidest üle. Pakun et poomi peal võimlemine või kitsehüpped, jubedalt armastasin neid. Või siis pikamaajooks. Ja nii avastasingi, et füüsiliselt pingutades läks ebamugavus alakõhus kiiremini mööda. Pärast seda ei toonud ma päevasid enam kunagi vabanduseks, et kekast viilida. Ja sättisin ise teadlikult nendele päevadele pikemad jalutuskäigud või sörkimised. Valu sellest loomulikult vähemaks ei jäänud, aga ta möödus kiiremini.

Siis sai kool läbi ja tulid lapsed. Spoiler: lastesaamine ei vähenda menstruaalvalusid. Ja see pole ainult minu kogemus. See on lihtsalt üks vanamuttide häma, selleks et noored lapsi saaks. True story! Mida ma seoses sünnitamisega siiski enda juures avastasin, oli see, et umbes nädal enne päevi on mul erakordselt palju energiat ja jõudu. Ma olen siis väga agressiivne ning ärritunud. See tähendab, et mul tuleb selleks perioodiks planeerida raskeid füüsilisi tegevusi, sest muidu ma hakkan kodus laste peale karjuma ja nõusid lõhkuma. Also a true story.  

Mul on geneetilise eelsoodumuse kohaselt veel tubli viisteist aastat menopausini, mis tähendab, et saan oma kehast maksimumi võtta, enne kui pean uusi trikke avastama hakkama.

Trenn on teinud minu tsükli kergemini talutavaks. Kuna mul kuupuhastus käib Šveitsi kella täpsusega, siis on väga lihtne välja selgitada, millal, kus ja mida ma tegema peaksin, et see mind ei halvaks. Menses on naise keha loomulik protsess. Seda ei pea kartma ja seda ei peaks patoloogiaks pidama. Tuletan kõigile meelde, et ka rasedus pole haigus. Kui keegi juba on harjunud trenni tegema, siis pole mingit põhjust, et sellega peaks lapseootuse ajal pausi pidama.

Ainuke nõuanne, mida ma kõigile soovin anda on vana hea "kuula oma keha" soovitus. Me kehad on nii targalt tehtud, et me ei pea ise midagi mõtlema ega juurde õppima. Nad ise ütlevad meile, mis trenni, millal ja kui palju. Ja meie kehad on loodud liikuma. Kui nad jäävad diivanile või teki alla, siis nad hakkavadki igasuguseid rumalusi lobisema ja meid eksiteele juhtima. Aga loomulikus olekus teevad meie kehad meie elu lihtsamaks.