Vellodest

Ühesõnaga, mina ei tea mis asi see on, aga iga kord kui mina täiesti veendunult, ilma igasuguse naljata, otsustan, et nüüd on kõik, mina enam meessugu ei vaata, mitte et ma orientatsiooni vahetaks, aga selles mõttes, et mingit suhet ei otsi ja nii, siis saab keegi kusagil Universumis vist mingi teate, et challenge accepted ja peikakandidaate hakkab uksest ja aknast sisse voorima. Nagu, kus te pool aastat tagasi olite, kui ma teid otsisin ja ootasin? Ah, mis te siis tuima näuga must mööda kõndisite? Või teil on mingi meeste macho värk selline, et peab tingimata vallutama, muidu pole huvitav? 

Möödunud aastal oli sama nali. Ma lõpetasin kõik ära, süda oli seitsme luku taga kinni. Null. Ja siis on mingil vennal vaja mulle öösel sõnumeid saata, onju. Ja oleks siis mingi suvaline Vello, siis oleks ju lihtne. Aga lihtne pole ju huvitav. On vaja teha nii, et ei oleks suvaline Vello, et oleks see Vello, teate küll, see suure algustähega. Ja ma mõtlesin küll, et õu mai gaad mai või. Ära tule, eks ole, solkima siia mu lollikindlat plaani sust üle saada. Aga ainult mõtteks see jäigi. Sest selle asemel olid ju tunded. Lollid, nõmedad tunded! Ja ma hõljusin mingis helesinises mullis, nii helge ja kerge. Kõik unistused on reaalsus ja sa ei taha magada, sest su päris elu on parem, kui unenäod ja kõik see muu roosamanna jura. 

Ja siis, pange tähele, läheb veel põnevamaks. Siis lööb veel üks meeste macho värk välja, et kui naisel juba on saba, siis sinna on veel juurde vaja. Ühel hetkel avastad, et kuigi sa ise oled sellest ühest Vellost nii suures vaimustuses, et teisi kedagi enam ei näe, siis oled sa ühtäkki ka paljudele teistele Vellodele absoluutselt vastupandamatu. 

No ja siis läheb kõik upakile! Kaob see suure algustähega Vello ja kõik tema käsilased riburadapidi. Ja siis sul pole jälle mitte ühtegi Vellot. No ja kurb on ju ilma Vellota. Tahaks nagu. Isegi väikse algustähega sobiks, sa pole ju nõudlik. Aga ei. Kui pole, siis pole ühtegi. No ja me jõuamegi jälle siia, kust alustasime. Otsustad, et nüüd on küll vsjoo. Kaput! Finito! End of story! Otsustad resoluutselt ja ilma liigsete emotsioonideta, et ei ühtegi Vellot enam, ei suurt ega väikest. Kõikide Vellodega on selleks eluks joon alla tõmmatud. Ja sa mõtled seda siiralt. Täiesti puhta südamega. Natuke sind noritakse küll, et pane tähele, siis kui kõige vähem ootad, siis ta sul tulebki. Aga sa ei lase end veenda. Ei! Aitab sellest vellondusest. Vellotatud küll juba elus ja see pole lihtsalt väärt seda, mis sellele järgneb. 

Ja ongi hea. Kohe väga. Samm on kergem, uni magusam, põsed roosamad. Umbes viis minutit hiljem hiilib su kõrvale esimene Vello. Väikse algustähega. Sellistega on lihtne. Nad ei kõiguta sinus midagi. Talle järgneb ehk veel üks või kaks väikest Vellot. See ajab korraks juba muigama, aga sa ei lase end kõigutada, sa ju lubasid, inimesed arvestavad sellega. No ja siis, loomulikult, tuleb W(ellH)ello! Ja sa oled nagu, kas te teete nalja või! Me ju leppisime kokku, et ei mingeid Vellosid enam! Palun mine ära! Aga ta ei lähe. Ja sa ei suuda ajada ka, sest nagu, saate isegi aru, ikkagi The Vello ju! Ja kui juba The Vello tuli, ega siis need Vellod ja Vellokesed ka tulemata ei jää.  

Niisiis tüdrukud, kui te tahate Vellot, siis on mul teile kaks soovitust. Esiteks: loobuge soovist. Aga see peab olema siiras, südamest. Sest kui te ainult teesklete, et loobute Vellosoovist, siis Universum närib teid läbi ja mitte midagi ei juhtu. Ei ühtegi Vellot. Kuidas selles soovis siiras olla? Seda ma ei tea. Peab vist väga haiget saama, muidu pole piisavalt siiras. Aga kui seda ei saa, siis sobib ka teine tegevusplaan: otsige endale üks Vello. Ükskõik kes. Mõni vana kallim. Mingi sõber, kes on vahel natuke sõbralikum kui peaks. Kellegi ikka leiate. No ja see Vello võtab teilt mingid nähtamatud pinged maha, mis teisi Vellosid eemale peletavad. Ja nii avastategi, et varsti on teil rohkem Vellosid kui vaja oleks. 

Tänan küsimast, ma alles toibun siin. Plaanist pole veel lõpuni loobunud, eelmise korra valu on liiga eredalt meeles. Ja hetkel on nende Vellodega ka nii, et ootame-vaatame. Naerma ajab. Praegu. Paari kuu pärast ma raudselt ulun nutta jälle.