Ühel õhtul keetsin boršisuppi (loe: otsin Rimist purgisuppi ja soojendasin pliidil). Kärbes tuli kööki, nuhatab ninaga läbi õhu ja küsib, et mis see on, kas Porsche-supp? Muidugi oli mul vaja seda Instagramis jagada, kuigi ma Porsche valesti kirjutasin 🤦♀️
Kärbes nägi seda pealt ja palus mitte postitada. Et miks ma teda alandan.
Päris huvitav vaatenurk. Sest esiteks teadsime ainult meie kaks, et tema selle nutikuse taga oli. Teiseks, tegemist oli ju armsa kalambuuriga, mitte pahatahtliku mõnitusena. Aga laps tajus seda hoopis alandamisena. Kuna tema eksimus oli nüüd kogu ilmale vaatamiseks ja selle üle irvitamiseks.
See pani mind mõtlema sellele, kuivõrd erinevalt inimesed maailma tajuvad.
Spetsiifilisemalt - kuivõrd erinevalt tajuvad inimesed inimesi ja ennast. Ja kui me ennast tajume ühel viisil ning teised tajuvad meid teisiti, siis kus on tõde?
Paljud madala enesehinnanguga inimesed tajuvad ennast saamatute, ilmetute, ebameeldivate ja ebaolulistena. Samas teised näevad neid hoolivate, tasakaalukate, rõõmsameelsete ja abivalmitena. Egoistlikud persoonid on sageli äärmiselt üllatunud, kui neid peetakse isekateks, kärsituteks, negatiivseteks ja hoolimatuteks. Ise nad ju arvavad, et on maailma kõige ägedamad. Niisiis, kui me lähtume seisukohast, et me ise oleme endaga rohkem koos siis meil peaks olema endist kõige adekvaatsem kuvand, mitte nendel, kes näevad meid ehk paar tundi päevas või teatud juhtudel lausa mõned korrad aastas. Aga ometi, see pole ju nii, või on? Ma ei võta praegu arvesse manipuleerivat natuuri, sest nemad jätavad täiesti teadlikult endast teise mulje, kui nad päriselt on. Mis veelgi enam, nad ei ole manipuleerivad kogemata. Ja enamasti on nad selle omaduse üle ka ääretult uhked. Nad arvavad, et on kõrgem rass. Neile on antud midagi, millest ülejäänud lihtsurelikud on ilma jäetud.
Aga kui nüüd rääkida inimestest üldiselt, siis kipub ju sageli olema, et see, mida inimene endast ise arvab on drastilises vastuolus sellega, mida temas näevad teised. Ja kus on tõde? Kumb versioon inimesest on õige? Kas see, mida ta ise endas näeb, või see kuidas tajuvad teda teised?
Kommentaarid
Postita kommentaar