On kaks asja, milleta ma oma elu ette ei kujuta. Kohvi ja maiustused. Kõigest muust võin loobuda, aga need kaks peavad olema. Kindlasti leidub häid põhjuseid, miks kummastki või mõlemast pause pidada, aga kuna mul pole kõrge vererõhk ega otseselt ka kaaluga probleeme, siis ma ei taha neid põhjuseid teada.
Viimati kirjutasin oma kodusest kohvimasinast aastal 2018 (siin). Tookord lahenes probleem, kui tellisin uue filtri. Kui masin eelmisel nädalal uuesti köhima hakkas, oli minu esimene instinkt muidugi taas filtrile otsa vaadata. Võtsin ta algosadeks lahti ja puhastasin korralikult ära. Korra oli ok, aga järgmisel päeval oli jälle pahasti.
Viisin siis hooldusesse. Coffee Masterisse. Kui ma oma tibukese sinna viisin, siis esiteks pööritati silmi, et sa tood mingi sajaviiekümbise masina siia parandada, et milleks? Osta uus!
Nojah, eks ma olen mõelnud ka, et tahaks uut. Sellist, kuhu paned lihtsalt vee ja oad sisse ning kruusike täidab end. Aga need mudelid, mida mina vaatan, maksavad umbes pool mu palgast ja kuna mul oli haigusleht ja siis oli veel vaja Vollile uued suverehvid osta, siis mul jääb umbes paarsada eurot puudu. Ma ei näe põhjust ka mingit "ajutist" masinat osta. Mul juba on kodus presskann, mis on ajutine. Pole vaja neid ajutisi lahendusi.
Igatahes, mu masinal on veevõtupump katki. Parandus ja hooldus läheb maksma 80 eurot. Küsiti, et kas on mõtet? Eks ta veidi ebaproportsionaalne väljaminek tundub. 50% uue mudeli rahast. Teisalt, kui suurt pilti vaadata, siis mul on seda täisautomaatset kohvimasinat vaja ainult juhul, kui mõni kodutu mees mulle sisse kolib. Üksi ma saan oma espressomasinaga hakkama. Ja isegi kui tuleb mingi mees, siis kes ütleb, et tema kohvi joob? Äkki joob teed või konjakit? Või siis kui on kohvisõber, ehk tal on juba kaasavarana selline masin kilekotiga kaasas, kui sisse kolib? Milleks ette muretseda?
Või siis peaks hoopis siin blogis korjanduse korraldama, kõik armastatud autori oodatud kirjatükkide nimel. Kui ma vaatan keskmist külastajate arvu, siis piisaks sellest, et iga lugeja 2 eurot annetaks ja oleks mul kodus uhke kohvimasinate Porsche. Ei?
Võibolla järgmine kord.
Kohvi ja õlu! Esimest justparasjagu kaifin. Suurim eksistentsiaalne probleem seisneb momendil selles, et Soomest toodud Kulta Katariina viimane pakk sai otsa ja alles vaid üks asendusvariant Presidentti Gold . Krdi koroona ma ütlen, sest Euroopasse ei saa uue laari järele lennata enne suurt suve kui siiski. Kohvimasinana kasutan odavat filterkannu, minu arust tuleb sealt täpselt timmides ja värskena kõige parema kvaliteediga kohv, eriti kui sorts metspähklimaitselist koort lisada.
VastaKustutaMul oli ka aastaid Kalta Katariina lemmik. 😊
KustutaNüüd joon Segafredo Pausat, täpselt õige kangusega. 😊 Arvid Nordqvist läheb ka peale. Töö juures on Lavazza Oro, aga minu jaoks on see veidi liiga nõrga maitsega.
Ma olin pikalt Kulta Katriina ökokohvi peal, kuni ühel päeval ostsin puhtalt ihnsusest ühe Pauligi kohvi, sest sellel oli kampaania.
VastaKustutaJa kuna ma kogesin sellel endal meeldivat pähkliaroomi, siis mõneks ajaks olen nüüd selle peale jäänudki, näis millal muu tuju tuleb.
Aga hea värske pätikohviga suudavad vähesed masinad võistelda. Just see, et kohvipaks on samas nõus, annab talle õige vungi. Ainult et õiget sorti tass peab olema, selline, kus kohvipaks püsib ilusti tassi põhjas ega roni suhu.
Kusjuures ma olen nõus, et mõni masin teen sellist lurri, et pätikas on parem. 😃
Kustuta