"Armastus hädaolukorras"

"Die Liebe im Ernstfall"

Daniela Krien

Tõlkinud Krista Räni

Toimetaja Terje Kuusik

Kirjastus Varrak, 2021

229 lk

Laupäeva hommikul läks mul kell. 4:30 uni ära. Olin unustanud õhtul kardinad ette tõmmata ja no tulemus oligi käes. Vedelesin seal ja mõtlesin, et mõnulen linade vahel, aga otsustasin hoopis kargu alla ajada ja lugeda. Viimasel ajal on meil Esmasündinuga kaklus elutoa kasutuse pärast. Tema tahab seal kas arvutis olla või telekat vaadata ja millegipärast teda häirib, kui mina samas toas loen. Ja voodis ma lugeda ei taha väga. Selg hakkab valutama. Aga laupäeva hommikul magasid kõik ristiinimesed õndsat und ja sain rahus lugeda. Selleks ajaks, kui nad ärkasid, olin raamatu juba läbi lugenud. 

***

"Ükski inimene ei olnud selline, nagu oleks tahtnud. Paula lootis, et aeg täidab soovide ja tegelikkuse vahelise tühimiku."

***

Seda raamatut luges nii Marca kui Mae ning mõlema kirjeldusest jäi tunne, et vot, seda tahaks küll lugeda. Viie naise lood. Üksteisega haakuvad, aga erinevad. Lood armastusest. Armastusest meeste vastu. Kuidas see õnnelikuks teeb ja kuidas muserdab. Kuidas ärkab ja kuidas sureb. Ja kuidas lõpuks on kõige õnnelikumad need, kes leiavad õnne muus, mitte ei seo seda mehe olemasoluga oma elus. Kuidas naised kadestavad üksteist armastuse pärast, mis teistel on ja millest nad puudust tunnevad, sageli teadmata või kaalumata võimalust, et kadestatav on õnnetu oma unikaalsel moel ja teadmatuses sellest, et teda kadestatakse. 

***

"Kõige keerulisem asi tundmatute meestega kohtumise juures on pingutav kohustus ennast avada, alustada iga kord nullist, nii et toetuda ei ole mitte millelegi. See on tõeline jõupingutus, seotud sellele eelnenud tunni südamepööritusega ja sellele järgneva tunni tarbetuse lääge järelmaitsega." 

***

"Sestpeale kui Judith liigub partneriotsinguplatvormidel, on ta umbusklik. Meestega, kes peavad endale sellisel moel naist otsima, võib midagi korrast ära olla. Nii nagu temal endal on midagi korrast ära."

***

Need tsitaadid võtavad kokku kõik minu emotsioonid seoses tinderdamisega. Midagi polegi lisada.

Mõnus kerge lugemine. Nagu Marca ütles, siis "selline intelligentne naistekas" (õieti, ta ei tahtnud seda öelda... 😀). Mitte nii, et ületreenitud torsoga Alejandro tuleb ja niidab oma sarmiga vaese orjatar Isaura. Polnud ka selliseid klassikalisi õnneliku lõpuga lugusid. Sest elus on harva nii, et kõik laheneb tõrgeteta ja justkui iseenesest. 

***

"Teada oleks olnud vaja toona. Toona, kui ta Götziga kohtus. Kui ta oli noor ja suutis kirjutada. Vanaduse tarkus tundub talle väärtusetu. Nooremad selle vastu huvi ei tunne, ja vanad on juba liiga vanad, et sellega midagi peale hakata."

***

"Kunagi arvas ta, et tema elu koosneb võimalustest. Tal pruugib vaid valida. Ent kui lisandusid lapsed, joonistusid välja mustrid. Reeglitest oli vaja kinni pidada. Ükski kohtunik ei karistanud üleastumise eest. Elu ise korraldas neid asju."

***

Emadusest oli juttu. Kuidas see naist kujundab. Või kujundab naine oma emadust. Kuidas mõni tahab ja ei saa, ja see kes saab, ei taha. Ja kes tahab ja saab, ikkagi kaotab. Ja kes ei kaota ühel, see kaotab teisel viisil. Ja et emadus pole see, et sa rasestud ja sünnitad, vaid see, et sa hoolid ja armastad. Kuidas üks laps, kes kasvas su sees võib olla sama võõras, kui teiselpool maakera sündinud laps, ja võõras võib olla nii oma. Kuidas see, kuidas naine on ise lapsena kogenud emaarmastust ei mõjuta kübetki tema võimet või oskamatust ise seda armastust peegeldada. 

***

"Kell on seitse, kui Jorinde istub tassi kange musta kohviga hommikusöögilauas ja endalt küsib, kas Ada, Jonne ja Lilli lapsepõlv möödub suuremaid hingehaavu jätmata. kas neist saavad tugevad täiskasvanud. Kõik täiskasvanud teevad vastavalt oma kahjustuse määrale selles maailmas rohkem või vähem kurja."

***

Jah, kerge suvelugemine, millest ma tsitaate leidsin rohkem, kui mitme viimase raamatu puhul kokku. Ma paneks ta ehk samasse kategooriasse Lisa Taddeo "Kolme naisega". Kuidagi tekkis seos.