Tööõnnetus

Ausalt, ma luban, ma ei hakka seksist jälle kirjutama. Päriselt ka räägin tööst ja õnnetusest. Pooleestlase ausõna! 

Niisiis, Kadunud Poeg läks tööle. Terve talv otsis tööd, saatis sadu, liialdamata, CV-sid ettevõtetele ja sai vastuseks, kui sai, et nad hetkel alaealisi ei palka. Sel sekundil, natuke liialdades, kui 18 täis kukkus, hakkas tööpakkumisi uksest ja aknast tulema. Ühtäkki oli ta nii tahetud tööline, et silme eest võttis kirjuks. Nii ta siis võttis esiteks ühe, aga paari nädala pärast juba teise, sest raha. 

Selles teises kohas juhtus tal aga paar nädalat pärast alustamist õnnetus. Kutsuti kiirabi järele ja kõik jutud. Poiss oli 3 nädalat haiguslehel. Nii, nüüd ma kirjutan seda, sest minu jaoks oli see kõik uus info ja ehk on abiks ka lugejaile. Tuleb välja, et kui sa oled tööõnnetuse tõttu haiguslehel, siis Haigekassa hüvitab sulle haiguseraha alates teisest haigusepäevast 100% ulatuses. Muidu on teised normid. Mis nüüd, seoses koroonaga on veidi muutunud, aga suures plaanis vist nii, et alates 6ndast päevas 70%. Ja tööandja siis hüvitab alates teisest päevast kuuendani mingi protsendi. Kui palju, see vist sõltub tööandjast. 

Minuni jõudis see info kõik nõnda, et kuna laps pole oma kontaktandmeid riigi portaalis ära muutnud, siis kogu ametlik info saadetakse mulle. Kahele erinevale meilile. No ja uudishimulik mina... piilus. 

Selgus, et Haigekassa ei taha hüvitada 100%, sest nende teada polnud tegu tööõnnetusega, vaid inimene oli lihtsalt haige. Kui see ei sobi, siis 30 päeva on aega vaiet esitada. 

Helistasin Haigekassasse ja uurisin, et mida hekki? Kiirabi tuli töökohta järele, kuidas pole tööõnnetus? Oi, aga kas tööandja raporti esitas? 

Tuleb välja, et ei esitanud. Sest Maxima. 

Helistasin lapsele, et kuule, äkki räägid tööandjaga? 

Rääkis. Tööandja lubas esitada rapordi ja selle peakontorisse saata, kust see siis nädala lõpuks Haigekassasse saadetakse (kui saadetakse). Miks polnud tööandja seda aruannet suutnud viimase kahe kuu jooksul veel edastada, seda me ei tea, võime oletada ainult.

Siis me helistasime koos poisiga Haigekassasse. Seal on nõnda, et sa saad üldinfot uurida või siis tuvastad end telefoni teel läbi smart-ID ja siis vist saad kohe infot, mis puutub konkreetselt sinu juhtumisse. Vist, sest kuigi me proovisime seda varianti mitu korda ja meile kinnitati, kui oluline meie kõne on ja et kohe meiega räägitakse ja salvestatakse kõik jutud, siis reaalsus oli see, et pärast kolme minutit kultuurielamusi, teatas neiu meile konkreetselt, et kõik liinid on hõivatud ja helistatagu teine kord tagasi. Lõpuks valisime siis selle üldinfo ja saime kohe jutule ning edasised juhtnöörid. Meile räägiti, et lisaks rapordi esitamisele, peab tööandja ka kirja saatma, et selline lugu juhtus isikuga Kadunud Poeg issanda aastal see ja teine, isikukoodiga ükskakskolm ja et paluks inimesele hüvitada haigusleht vastavas mahus. Ja siis kui need kirjad ja aruanded on kõik Haigekassasse jõudnud, siis juristid hakkavad kohvi jooma ja Delfi uudiseid lugema ning kunagi, paar aastat enne lapse pensionile minekut, kantakse ehk hea õnne korral ülejäänud summa tema arveldusarvele. Või noh, umbes midagi sellist.

Nüüd me ootame. Hinge kinni ei pea. Oleme juba arvestanud, et need on koolituskulud. Kui tulevikus veel inimesele euroalus töö juures jala peale kukutatakse, siis enne ei lase kiirabi kutsuda, kui tööandja on rapordid ja kirjad kõik fotodega Haigekassasse saatnud ja juristid on kohvipaksu pealt tuleviku ära ennustanud.