Kuidas ma rikun oma laste elusid. Süstemaatiliselt ja kirglikult.

Poistel olid juuksed jälle liiga pikaks kasvanud ja kuna ma käisin hambaarsti juures, siis oli meil kuu lõpus rahaga natuke kitsas. Mis tähendas, et ma otsisin jälle oma masina ja käärid välja ning hakkasin Edward Käärkäeks. Või noh. 

Alustasin Krahv von Kolmandast. Üllatusin, et ta ilma protestita tuli, istus mu ette maha, ei seadnud ühtegi tingimust ega pidanud läbirääkimisi. Viimane kord kui ma neil lõikasin, siis meil läks täitsa hästi. Isegi mina olin umbes rahul. Seetõttu oli mul veel eelmisest korrast jäänud (liigne) enesekindlus ja kukkusin "modelleerima". 

Viie minuti pärast olin ma juba suutnud korvamatut kahju tekitada. Võtted, mis möödunud korral olid oodatud tulemuse andnud, millegipärast seekord ei töötanud. Ja mul vajus süda saapasäärde. Meil on varemgi nii olnud, et kui ma poistele nende meelest lõikusega liiga teen, siis nad keelduvad kuu aega koduuksest välja astumast. Ja nüüd olin ma hakkama saanud sellise tembuga, et isegi minu meelest nägi see tuust seal pealael rõve välja. 

Hakkasin kohe kohutavalt kahetsema ja seletama, pakkudes, et äkki ma lihtsalt ajan igalt poolt ühtlaselt siilikaks, siis pole nii kole. Ei lubatud. Natuke ma üritasin seal veel midagi päästa, aga no see oli kohutav, ausalt. 

Tagantjärele ma saan aru, miks viga sisse tuli. Poisil olid juuksed pesemata ja vajusid raskelt pead ligi. Seepärast need nii lühikeseks sai lõigatud. 

Muidugi on see kõik ju suures plaanis ajutine. Juustel on kombeks tagasi kasvada. Üsna kiiresti veel seal juures. Aga noh, teismelisele on see ju maailma lõpp. See oleks mulle endale ka maailma lõpp, kui keegi oleks minu lakaga sellist pornot teinud. 

Ma olin absoluutselt veendunud, et sellega lõpebki Krahv von Kolmanda kutseka karjäär. Et ta esmaspäeva hommikul saadab mu konkreetselt kukele ja mul pole midagi enda õigustuseks öelda ka. Ise ju tegin seda lapsele. Õnneks ta siiski läks. Mainis isegi, et ta ei saa aru, et mis selle soenguga nii hullu siis on. Loodetavasti keegi ei ütle talle ka ja paari nädala pärast on see asi juba välja kasvanud. Aga jah, selline ema olen. Saboteerin oma laste tulevikku. Lõikan need kääride ja masinaga tuimalt läbi. Lähen ja põen natuke kusagil. Panen nende tulevase teraapia jaoks raha kõrvale.