Lugemise väljakutse

Tuleb välja, et ma olen väga võistlushimuline. Pange mulle mõni väljakutse käeulatusse ja ma hakkan hirmsal kombel rapsima, et see kätte võidelda. Alati muidugi ei õnnestu, aga vähemalt olen ma ausat võitlust võidelnud. 

Seda, et raamatute lugemine mulle omamoodi sportlikuks ettevõtmiseks kujuneb, ma poleks osanud oodata. Päris ausalt öeldes ei pea ma ennast praegugi eriti suureks lugejaks. Ilmselt siin on viga selles, et ma ennast teiste lugejatega võrdlen. Ei peaks. Tuleks end võrrelda iseendaga. Õnneks olen ma seda viimastel aastatel ka teinud. 

Tõenäoliselt ei pea ma sellist äppi nagu Goodreads väga tutvustama, aga paari sõnaga on see minu meelest üks elukõva leiutis. Põhimõtteliselt see töötab nõnda, et seal on nimekiri raamatutest. Neid saab lapata vastavalt žanrieelistusele, autori järgi, pealkirja järgi. Saad lisada raamatud "tahan lugeda" loendisse. Kui oled mõne raamatu läbi lugenud, siis saad anda hinnangu, kas sulle meeldis või mitte viie tähekese skaalal ja kui on soov, siis paar sõna ka loetu kohta. Igal kalendriaastal on sul võimalus endale seada siht, et mitu raamatut soovid sel aastal läbi lugeda ja siis jooksvalt progressi jälgida. Lisaks on võimalik seal ka sõpru lisada ning piiluda ka sõprade raamaturiiulitele. Mõni sõber on mulle ka raamatusoovitusi andnud selle äpi kaudu. 

Siiani olen ma endale seadnud pigem tagasihoidlikud eesmärgid. Püüdnud lugeda aastas 52 raamatut, nädalas raamat, mis on minu meelest täiesti tehtav. Aga viimased aastad on mulle tõestanud, et ma olen võimeline lugema rohkem. Kui ma ennast distsiplineerin.

Minu kõige suurem probleem on see, et ma olen jube aeglane lugeja. Arvestades, et pool mu suguvõsa on düslektikud, siis pole vist väga imestada, et keeleliselt olen ma väga nõrk. Ka keskendumisraskustest olen kirjutanud. Mõni päev lihtsalt ei lähe see lugemine, lööge või maha. 

Siiski, kui ma eriliselt pingutamata lugesin eelmisel aastal 80 raamatut, siis ehk suudan ma veidi pingutades lugeda 100? No ja mis on kõige hullem, kui ma ei saa hakkama? Tunnen pettumust. Aga kui ma ei proovi, siis ma ei saagi teada, kas ma suudaks.

100 raamatut aastas on 2 raamatut nädalas. Praegu on meil 9 nädal ja ma olen graafikus. Kuidas ma hakkama saan, eks see selgub. Kuid juba praegu näen ma mõningaid muutusi. 

Esimene muutus oli see, et ma hakkasin vähem televiisorit vaatama. Kui ma varem tulin trennist koju ja jäingi teleri ette kuni oli aeg voodisse kobida, siis nüüd panen ma televiisori peale ainult paarikümneks minutiks, kuni ma söön, ja pärast seda võtan raamatu. Siiani olen ma arvanud, et ma ei jõua eriti lugeda, kuna ma käin iga päev trennis, aga tuleb välja, et ma vahin liiga palju telekat. Kuna teleka vaatamine on vähenenud, siis on ka keskenduda kergem. Keskendumise parandamiseks olen ka sagedamini oma telefoni hakanud hääletule režiimile seadistama. Selgub, et maailm ei kao kuhugi, kui ma vahepeal omas mullis olen. Ka lugemiskiirus on paranenud. Varem sain ma läbi häda kahe tunni jooksul 50 lehekülge loetud, nüüd on õhtul 100 lehekülje lugemine pigem norm, kui erand. 

Võiks siia nimekirja lisada ka selle, et mul kulub vähem raha, sest hoian elektri pealt kokku, aga tegelikult läheb mul rohkem raha, sest ma ostan raamatuid ja igasugust muud nänni, et neid raamatuid, mis loetud, isuäratavalt ülespildistada. Aga kaal küll langeb lugedes. Lürbin vett ja krõmpsutan porgandit. Ei hakka ju mingi rasvase pitsaga raamatute juures aelema. Lisaks, vahel on raamatus kirjeldused ka sellised parajad, et ei ajagi väga isu peale midagi põske pista. 

Samas, tunnen, et see sada on stress ja ma arvan, et järgmine aasta lähen tagasi oma 52 raamatut aastas. Mingil määral valin raamatuid ka selle järgi, et poleks väga paksud. Mis tähendab, et ma loen kohustusest, mitte meelelahutuseks. Kuigi see on 50/50, et üks raamat selline, mida ma tahan, sõltumata lehekülgede arvust ja teine siis selline, mis aitab kenasti graafikus püsida. Alati ei välista üks teist. Aga vaatame, praegu alles kaks kuud see väljakutse kestnud, ehk toimuvad mingid muutused veel ja juunikuus neelan raamatuid nagu limonaadi, silm ka ei pilgu. 

Mis ma öelda tahan, selle suure enesehaipimise sõiduvees, kui tundub, et keegi loeb palju ja endal ka on mõte, et võiks aastas paar raamatut rohkem lugeda, siis väikesed muudatused päevarutiinis ja tillukesed mugandused käitumises ehk mõne eesmärgi seadmine, võivad pika peale ulmelisi tulemusi anda.