Mu tähelepanu pöörati sellele, et kuigi ma enda meelest väga kenasti lahkasin ära erinevad masinad, mis jõusaalis kohutada võivad, siis üks oluline valdkond on jäänud kahe silma vahele. Nimelt trenažöörid. Seega, üks lisalugu tuleb sellest ooperist siiski veel. Ma tean, ma tean, dirigenti kutsutaksegi vähemalt kolm korda publiku ette tagasi.
Jooksulint on vast kõige lollikindlam aparaat üldse. Kuigi, ei tasu ka lolle alahinnata. Jooksulint ei tähenda seda, et selle peal peab alati ja ainult jooksma. Kui nüüd omavahel rääkida, siis minu meelest on jooksulindil jooksmine küllalt ebameeldiv ja nõme. Olen seda teinud ja teen ka edaspidi, aga õues on siiski tunduvalt meeldivam joosta. Esiteks ei ole mul väljas joostes pidevalt sama tempo, kui lindil. Olenevalt jõudlusest mu tempo kas kiireneb loomulikult või aeglustub. Jah, loomulikult saab ka lindil seda tempot vastavalt soovile ja vajadusele muuta, aga kes see viitsib pidevalt näppida neid nuppe? Teiseks on ka väljas joostes vähem põrutust. See arvamus on puhtalt subjektiivne. Lindil joostes on juba see heli selline, et ma oleks nagu tonnine elevandibeebi oma hommikust jooksuringi müttamas. No ja igav on ka. Õues vaatad puid ja maju, teisi inimesi, koeri. Aga lindil joostes väga ringi ei vahi.
Vabandust, läks jubedaks laimamiseks ära. Linti kasutan ma siiski mitu korda nädalas. Ma kõnnin end soojaks. Astun lindile ja lülitan masina sisse.
Muudan kallet. Kunagi mulle öeldi, et jooksulindil on 2,5° kõige optimaalsem ja imiteerib loomulikku kõndimiskallet. Ma ei julge siin mürki võtta ega pead panti anda, et see väide ka päädib, aga ise olen seda siiski silmas pidanud ja minule endale tundub see kuidagi mugavam, kui 0 peal hoida, aga ehk olen ma lihtsalt viimase 10 aastaga end nii välja dresseerinud, et lihtsalt arvan, ilma teadusliku põhjenduse ning aluseta. Vahel, kui ma teengi terve trenni ainult kõndi, siis olen seda nurka ka kõrgemaks sättinud, kuna siis on raskem kõndida ja kehal on teistsugune koormus. Umbes nagu mäest üles rühkides.
Siis olen valinud kiiruse.
Muud kunsti siin polegi. Vahel kui ketsipaelad lahti tulevad, siis olen korraks pausile pannud ja kui trenn läbi, siis stopile.
Ellips on teine trenažöör, mida ma üsnagi meeleldi ja sageli kasutan. Neid on erinevaid, aga tööpõhimõte on neil sama. Nimelt erinevalt jooksulindist, saab masina peale lülitada alles siis, kui sa oled juba selle peal ja liigutad end. Siis ilmub tabloole kiri, et vali oma trenn. Alles siis saad sa masina käivitada.
Ellipsi peal treenimine võib olla esialgu veidi imelik ja tunduda ka keeruline, kuna kiiruse, suuna ja raskusastme määrad sa põhiliselt ise. Seetõttu olen näinud, et paljud, kes esimest korda ellipsil treenivad kõnnivad nö tagurpidi. Iseenesest see pole vale. Vahel olen isegi meelega teistpidi kõndinud, kuna see treenib lihaseid veidi teisiti. Aga esialgu on siiski mugavam ja loomulikum kõndida otse, mitte tagurpidi, olete ju nõus? Et seda saavutada, tuleb masinale peale astudes ja end liigutama hakates jõuga suunata astmeid nii, et need liiguks edasi, mitte tagasi.
Kui masin juba liigub, siis saab valida endale ka kava. Sisuliselt tähendab see seda, et olenevalt valikust teeb masin liikumise vahepeal sinu jaoks väikseks väljakutseks. Kava ei pea valima. Võib lihtsalt ise edasi sahistada ja on ka täiesti okei. Kuna masin liigub vastavalt treenitava enda intensiivsusele, siis soovitan natuke raskust lisada. See teeb seda, et masin ei lähe nö lendama, mida väikse või olematu vastupanu puhul võib kergesti juhtuda. Minu enda vastupanu raskus on sõltuvalt tujust ja enesetundest 8 -12. Poiss teeb mul 5-ga ja tundub, et see on tema jaoks ka paras.
Ellipsi puhul meeldib mulle see, et selle liikumine on liigestele mugav ja need ei saa põrutada. Lisaks see, et ellipsi puhul on ka käed kenasti töös, mis kõndides ja jooksulindil võivad tuimalt külgedel tolkneda.
Trenni lõpetamine ellipsil on ka lihtne, kuna saad lihtsalt oma tempo aeglustada ja masin jääb seisma, kui sa ise enam ei liiguta seda. Loomulikult käib ta mõnda aega inertsist edasi, seega sekundi pealt maha hüppamine on mittesoovitav. Nuppu trenni lõpetamiseks vajutada tingimata ei pea, aga järgmise kasutaja mugavust silmas pidades võiks.
Trepp kuulub samuti minu lemmikute hulka. Just neil päevadel, kui tunnen, et midagi muud teha ei jaksa, aga päriselt trenni vahele jätta nagu ka ei soovi, aga õues on nii rõve koera ilm, et kui üldse end liigutada, siis ikkagi siseruumis.
Tuttav süsteem. Start ja raskusastme valimine.
Raskusaste tähendab sellel masinal kiirust. Mida suurem raskus, seda kiiremini astmed liiguvad.
Trepp mulle meeldib, kuna ta tundub esialgu lihtne, mis see siis ära ei ole, aga erinevalt jooksulindist või ellipsist, on sellel rohkem ka tuhara ja reite tööd tunda.
Sõudeergomeeter on mul soojendusena kasutusel nendel päevadel, kui ma kavatsen oma jalalihaseid treenida. Järgnev väide kuulub kategooriasse "kusagilt kunagi kuulsin/lugesin, tundus minu jaoks loogiline, aga pead ei anna". Nimelt olen ma kuulnud väidet, et kui on plaanis treenida jalalihaseid, siis soojendusel ei peaks seda lihast üleliigselt koormama ja ära väsitama, sama kehtib ülakere treenimise kohta, et kui rinnalt surumine on plaanis, siis võiks soojendusel koormust vältima, keha peaks olema mõnusalt soe ja "lahti", aga mitte nii väsinud, et päris trenniks enam jõudu ja võhma pole. Sõudeergomeetril on töös peamiselt käe, selja, kerelihased, aga jalad jäävad tagaplaanile.
Seda masinat ma isiklikult väga sageli ei kasuta, kuna mul hakkab kiiresti igav. Olen püüdnud vahel ka mänge mängida, mis teevad trenni vaheldusrikkamaks, aga noh, pole päris minu masin.
 |
Peale saab teda lülitada siit.
Valida enda jaoks meelepärane kava.
Raskusastme saab määrata masina küljelt liigutades hooba.
Jalgratas on trenažöör mida ma olen kasutanud kõigi nende aastate jooksul, kui ma olen spordiklubides käinud täpselt 2 korda. Näete, ma isegi ei ümmarda. Mulle lihtsalt ei istu see masin üldse.
Aga kasutada saab teda järgnevalt. Enne alustamist panna paika istumiskõrgus, et oleks mugav.
Siis vajutada starti ja valida raskusaste.
Stepper on sarnane ellipsi tööpõhimõttele, lihtsalt selle liikumistrajektoor on piiratum. Isiklikult mina pole seda masinat kordagi jõusaalis kasutanud. Oma õigustuseks võin öelda ainult seda, et kunagi ennemuistsel ajal oli mul selline riistapuu kodus ja ma olen steperdanud selles elus juba järgmise elu osa ka ära. Nii et ärge pahandage.
Soojendusele reeglina väga palju aega kulutada ei ole mõtet. Sõltuvalt intensiivsusest piisab ka viiest minutist. Loomulikult on eesmärgid erinevad ja päevad erinevad. Näiteks mõnel päeval ma muud ei teegi, kui liigutan end trenažööril. Teistel päevadel kõnnin oma sammud enne jõutrenni täis. Seega vahel kulub mul soojendusele 20 minutit või enam. Üks võimalus on ka pärast jõutrenni oma sammud täis kõndida, sel viisil ei väsita end enne ära, aga ma pole veel sellele tasemele oma treeningutes jõudnud.
Sellised trennipostitused saidki. Ma loodan, et teil oli neid vähemalt sama lõbus lugeda, kui mul neid kirjutada ja nende jaoks pilte teha.
Aa, üks väike märkus ka, mida ilmselt oleks tulnud kohe kõige esimeses postituses mainida, aga parem hilja, kui mitte kunagi (appi kui hea oleks siia praegu mingi loos välja kuulutada 😂), aga palun, palun, millal iganes te kasutate erinevaid masinaid ja vahendeid, siis asetage pärast raskused tagasi sinna, kust te nad võtsite ja puhastage oma masinad ära. See tundub mulle nii elementaarne, et isegi napakas seda mainida, aga alles eelmisel nädalal olin ma jõusaalis see kuri tädi, kes ühe noore poisiga riidles, sest ta käis ja jättis kõik asjad enda järgi ripakile ja ühtegi seadet ära ei puhastanud ka. Ei ole kuigi meeldiv võõra inimese higi sisse istuda. Loomulikult on sellesisulised meeldetuletused ka spordiklubis kirjas ja kostuvad ka kõlaritest, aga ei näi sellest piisavat.
Kommentaarid
Postita kommentaar