Tähelepanu rohenäpud!

Mu kõige armsamad lugejad, kes te teate midagi taimekasvatusest, kutsun teid üles nõuandeid ja soovitusi jagama. 

Nimelt on keegi kontoris otsustanud, et kuna ma paistan väljast hooliv ja naiselik, siis tundun ma kõige õigem inimene selleks, et tegeleda taimemajandusega. See tähendab seda, et iga kevad ma kaevan välja eelmise suve rootsud ja juured, kobestan mulda ja pistan uued, üheaastased taimed mulda. Ja iseenesest on see siiani töötanud, kuidagimoodi. Aga kuna see on asi, mida ma siiski suurima rõõmuga pigem EI teeks, siis uuringi nüüd teilt, et kas on mingi võimalus saada seda asja korraldada nõnda, et ma üks kord teen ja siis järgmised aastad on mureta.


Räägin veidi süsteemist. 

Meil on lillekastid, kuhu lilli saab istutada. Kolm kasti, mis on kivist, asuvad varjulises ja küllalt tuulises kohas. Suvelilled kipuvad seal kidurad olema ja väga ei kasva. Siis on meil terrass, mille ümber on puidust lillekastid. See terrass on päikseline ja kui on kuumem suvi, siis kastan lilli mitu korda nädalas. Ja veel on meil üks nurk, kuhu paistab õhtupäike. See nurk on maja küljes ja sellega on mul tavaliselt kõige rohkem muret, sest seal on veidi liivane pinnas ning kuna pool päeva on seal pime ja külm ning siis jälle pool päeva päike ja kõrbekuumus. Lisaks on see nurk suitsunurga kõrval ja inimesed viskavad sinna oma konisid. Kuigi ma pole kindel, kas see asjaolu taimedele kuidagi mõjub, lihtsalt mind häirib. 


Minu küsimus on, et kas mul on mõtet proovida neisse lillekastidesse püsiistikuid istutada või kas nad külmuvad talve jooksul läbi ja kevadel elule ei tule? Seda ütlen kohe, et mingite lillesibulatega ma jändama ei hakka. Selles mõttes, et kevadel mulda ja sügisel keldrisse. Siis ma võin samahästi juba oma igaaastaste võõrasemade ja teiste suvelilledega möllata. 

Olen vaadanud, et sinna nurka võiks ehk mingid kõrrelised sobida, jääksid viisakad ja vist ei vaja ka eriliselt suurt hoolt. Aga kõrrelisi lillekastidesse vist ei kannata panna, või kuidas? 

Sõnaga, kui teil on mõtteid ja soovitusi, siis ma hea meelega kuulan. Ja ärge mõelge, et mul hea mõte, aga praegu on selleks liiga hilja, et oleks pidanud sügisel sellele mõtlema või hoopis veebruaris. Pange mõtted kirja, sest kui ma ka praegu ei saa teostada, siis ma saan seda edaspidi arvesse võtta. 

Kommentaarid

  1. Soovitan tellida aednikuteenus. Meil oli aastaid ja toimis hästi. Toob lillekimbud sünnipäevadeks kontorisse, korrastab toalilled ja värskendab kui vaja ning hooldab ka väliskaste. Meil oli üks ühemehefirma, nime ei oska öelda. Firma meil otsustas teenusest loobuda enne covidi perioodi algust. Ta oli nii tore proua, me saime oma kodulilledele ka nõu küsida ja vajadusel kimpe tellida, ei pidanud jooksma mööda lillepoode.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Iseenesest hea soovitus, aga meil on siin säästu ettevõte ja kõike, mida saab ise teha või mille pealt kokku hoida, seda ka rakendatakse. Aednikuteenuse tellimine oleks lisa kulutus, mis pole õigustatud.

      Kustuta
  2. Kõlab morbiidselt, aga taimed, mida kalmistutele istutatakse on ärritavalt surematud. Ma nende jorjenite (üldnimetus kõigi inimtekkeliste õis- ja muidu ilutaimede kohta) nimesid ei tea, aga surnuaedade väravas tädid teavad kõike.
    (hoiatus: ma olen kõike muud kui rohenäpp, mõnikord mõtlen, et minus on isegi prostituuti rohkem kui aednikku)

    VastaKustuta
  3. Nendesse kastidesse võib panna sõna otseses mõttes TUHANDEID pysikuid, mis seal ka hakkama saaksid, aga hooldusvaba ei ole see kohe kindlasti. Kui Sinult lausa nõutakse lillekastidega tegelemist ja teenust tellida ei taheta, siis otsi "konteineraiandus" -nimelise asja kohta, ka raamatuid on olemas. Väga vabandan, nii mahukal teemal siia lyhikokkuvõtet kirjutada mina ei suuda. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Javsa võid alati viidata oma ametikirjeldusele, sest aiapidamine, isegi kui see on vaid kastikeste täitmine hooajaliselt, on see üks pidev hoolitsus ja suurt ühikut sinu tööajast hõlmav ja sa ei pea seda tegema. Kui on öökülmad (pidev ilmateadete vahtmine), siis mul ema õhtuti katab taimekesi. Kui on põuane, ei saa kuskile minna, sest kogu aeg on vaja kasta (ta kastab ka püsikuid aias). Kui on tormid, siis tuleb neid siduda ja vihma eest kaitsta jne. See on hull töö ja kui sa ei fänna, siis sa hakkad seda vihkama.

      Teine idee - istuta midagi väga jaburat, et järgmisel aastal ei tekiks juhtkonnal enam soovi teema üles võtta. Nt päevalilled või kuuseistikud. Ja aja kõik oma võhikluse kaela :P Ei oih, nii ilusad kollased õied olid paki peal :=)

      Kustuta
    2. Kastmise osa mulle isegi meeldib, saab päeva jooksul sammud täis. Aga jah, see igakevadine nuputamine, et mida ja kuidas ja lootmine, et ikka jäävad ellu, on paras **** 😀

      Kustuta
  4. Mul endal on sel aasta selline plaan:
    https://kodus.ee/artikkel/sabarlehine-sugiskaunitar-pakub-peenral-vorratut-silmailu-lisaks-ta-vaga-toitaineterikas
    Välja kukub asi kahtlemata tunduvalt hõredam, räbalam... midagi sellist nagu erinevus Immanuel Kanti ja Bocki-filosoofi vahel, kuigi kavatsus on hea.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures seda olen ma isegi mõelnud, et mõni marjapõõsas või istik võiks ju ka kaunis olla.

      Kustuta

Postita kommentaar