"Paradiis"
Tõnu Õnnepalu
Korrektuuri lugenud Reet Sepp
Kujundanud Mari Kaljuste
Kirjastus Varrak, 2009
193lk
Õnnepalu oli just see, mida mul sel hetkel vaja läks. Oma aeglases kulgemises, õrnas veetluses, sidus ta mu kokku, rahustas mu rahutut meelt.
"Paradiis" polnud pärsi nii hea kui "Palk". "Palk" oli teravam, ausam, vahetum. "Paradiisis" on äratundmist küll, eelkõige Hiiumaa tõttu, aga oli ka muud. Näiteks kirjade saatmisest ja nende ootamisest. Praegu enam sel viisil kirju ei saadeta. Nüüd saadetakse sõnumeid. Paar rida, paar lõiku, kui veab. Aga ootus on sama. Saadad oma sõnumi, pika või lühikese, ja ootad. Vahel päevi, nädalaid, kuid ja aastaid. Ootus on ka oskus. Kuidas sa oskad oodata.
Oma aegluses ja pehmuses on Õnnepalu kuidagi lohutav ja ligipääsetav. Lõpus mul sai kannatus natuke otsa, aga see mu enda rahutu meel ja püsimatu vaim.
"Kus lendab Part"
Olav Osolin
Kirjastus Varrak, 2021
307lk
Jutustus 42-aastasest turvamehest, kellest saab politsei nooreminspektor. Koos oma ülemuse, Mart Sapistega, asuvad nad lahendama Lõuna-Eesti vaikses hotellis aset leidnud sünget mõrvalugu, kus kahtlusaluseid on rohkem, kui kurve Otepää kuplite vahel. Mida rohkem mehed asja uurivad, seda segasemaks ja pahaendelisemaks lugu kisub. Kui aga laip kaob ja kahtlusalused teesklevad, et laipa pole olnudki, võtab uurimine uue suuna.
Iseenesest kaasahaaravalt ja muhedalt kirjutatud. Sisse on toodud tuntud tegelasi, kes kedagi külmaks ei jäta ja lugu on vürtsitatud šovinistlike klišeedega, mis tundlikumas lugejas ootuspäraselt närvi mustaks ajab.
Mina natuke pettusin, sest lugu ise polnud just eriti põnev ja lõpplahendus ka meh, aga õnneks sai kiiresti otsa.
"Kättemaks on magus AS"
Jonas Jonasson
Originaalis "Hämden är ljuv"
Tõlkinud Kadri Papp
Toimetanud Kadi-Riin Haasmaa
Kirjastus Varrak, 2020
312lk
Kitsarinnaline, õel ja isekas kustikaupmees kavandab oma elu nii, et rikkus ning meelehea kõik hoolega tema taskutesse ning õuele veereks, teiste inimeste eludest vähe hoolides. Nii kogub ta endale vara, milleks tal õigus puudub ja vabaneb inimestest, kes tema muretut elu häirida võiks. Või nii ta arvab.
Elus on aga omad plaanid ja headus ning õilsus toovad nende ilmutajaile sageli ka õnnistusi. Üks asi viib teiseni ja algab peadpööritav trall, kuhu on kaasatud miljonid, lõvid, kitsed, pohlamoos ja Kalles Kaviar. Rootslaste bürokraatialembus ning absurdsuseni lihvitud heaoluühiskonna säilitamise imago, joonistuvad autori kirjelduses imeilusasti välja.
Üks magus kättemaksu lugu, mis oli kõike muud, kui magus. Absoluutne Murphy seaduste musternäidis - kui miski saab valesti minna, siis ta päris kindlasti ka läheb. Ega asjata öelda, et see, kes teisele auku kaevab, ise sinna kukub.
Jonas Jonasson teeb nalja rootslaste üle ja nende kulul, lüpstes klišeesid sama suure naudinguga kui vaesed sotsiaalsüsteemi.
Ma ei oskagi öelda, mida ma ise arvan. Lugeda oli tore, aga ma arvan, et filmina oleks ta mulle rohkem meeldinud.
"Too mind tagasi"
B. A. Paris
Originaalis "Bring Me Back"
Tõlkinud Raili Puskar
Toimetaja Lydia Raadik
Kirjastus Pegasus, 2018
304lk
Finn läheb puhkusereisile oma kallima Laylaga. Naaseb sealt aga üksi. Ainult tema teab, mis tegelikult nende kahe vahel juhtus ja miks noor naine teadmata kadunuks jäi. Elu aga läheb edasi ja 12 aastat hiljem elab Finn koos Layla õe Elleniga ning planeerivad oma pulmapidu. Siis aga hakkavad juhtuma kummalised asjad, mis panevad meest kahtlema selles, mida ta teab oma pruudi, tolle õe ja oma armastuse kohta kummagi naise vastu. Pinev kassi-hiire mäng kestab viimsete lehekülgedeni välja.
Ootuspärane psühholoogilise põneviku ülesehitus. Pealtnäha korralikud inimesed ja nende hästi hoitud saladused, mis korraga lekkivad ning nende hoolega kokku ehitatud ilus elu murenema hakkab. Mingil hetkel muutus lugu enda korrutamiseks ja mämmimiseks, selline tunne, et oli vaja kunstlikult mahtu tekitada. Lõpp ei olnud üllatav, aga siiski hästi kirjeldatud. Pigem meeldis, nii nagu tema teisedki raamatud on meeldinud. Oskab lugejaid öösel üleval hoida küll.
Kommentaarid
Postita kommentaar