Lähedusvajadus

Nägin üht klippi hiljuti ja see puudutas. Puudutas, sest ma kasvatan mehi. Klipp ise algas sellega, et vastavalt värsketele uuringutele, kaebavad mehed, et nad ei saa nii palju seksi, kui nad sooviks, et nad elavad pidevas seksinäljas. Mis on suurema probleemi pinnavirvendus, jätkati klipis. Nimelt on meestel sarnaselt naistele ka lähedusvajadus, intiimsusvajadus, mis pole seksiga seotud. Kuna aga mehe puhul peetakse nõrkuseks seda, kui ta enda pehmet poolt näitab, siis on mehel lihtsam kurta, et ta ei saa piisavalt seksi, kui et tema hing vajaks pai ja süda kallistust. 

Ma ei kavatse olla poliitiliselt korrektne, ma ei hakka ütlema, et "inimesed on erinevad", kõik teavad niigi, mida ma pidevalt nämmutan sama. 

Naisena on mul lihtne saada lähedust. Ma saan oma sõbrannadega kokku, me kallistame. Mul on paha tuju, sõbranna hoiab ümbert kinni, paitab mind, hoiab mul käest, silitab mu juukseid. Sellel kõigel pole vähimatki pistmist seksiga. Minul kui naisel on lihtne sarnast lähedust saada ka oma teismelistelt lastelt. Ning loomulikult oma kallimalt. 

Mehed omavahel vist väga sageli ei kallista. Oma lapsi vist ka paljud ei emba. Ainus võimalus mehel saada hoitud, ongi sõbrannade ja kallima poolt. 

Ma kunagi varem ka kirjutasin sellest. Fenomenist, mida ma märkasin Tinderi meeste puhul. Kui palju seal on mehi, kes muud ei soovigi, kui lihtsalt vestelda. Üsnagi tavaline on see, et meeste profiilile on lisatud soov kaisutamise järele. Jah, loomulikult võib see olla kood millegi muu kohta, aga praegu ma mõtlen aina rohkem, et võib-olla pole. Pole ebatavaline, kui seksitöötajad räägivad sellest, et mehed maksavad neile selles eest, et kõrvuti lamada ja ennast emmata lasta. 

Ilmselt on see ka põhjus, miks nii palju agressiivseid seksinäljas mehi on kohtinguportaalides. Neil on suuremat sorti lähedusvajadus. Ja neil on piinlik tunnistada, et nad vajavad lihtsalt inimlikku puudutust. Seks on ainus sotsiaalselt aktsepteeritav viis, kuidas mees saab küsida oma ellu lähedust.

Avastasin enda jaoks hiljuti suhteterapeudi Esther Perel. Kuulan aegajalt tema podcasti. Ühes osas oli paar. Mees oli abikaasat petnud ja naine oli sellest väga löödud. Ta ütles, et ei mõista, miks mees pettis, sest naine ju andis mehele seksi. Mida rohkem nad vestlesid, seda ilmsem oli, et kuigi naine "andis" mehele seksi, sest tema arvas, et see peaks mehe lähedusevajaduse rahuldama, siis andis ta vastumeelselt, kohustuse korras ning mees mõistagi tajus seda. Lisaks olid neil ka pikema aja vältel kujunenud kommunikatsiooni defitsiit. Nii leidiski mees kaaslanna, kes pakkus talle emotsionaalset ja ka kehalist lähedust. 

Olen seda korduvalt blogis maininud, aga ei peta mehed oma kaaslasi seetõttu, et nad leidsid noorema, ilusama, seksis osavama. Petetakse nendega, kes mehi kuulavad. Ja ei, ärge mõelge, et ma püüan meeste petmist õigustada. Aga ei ole elu must-valge. Ja pole mehed ka ühedimensioonilised. 

Räägitakse nii palju sellest, kui keeruline on naistel meeste poolt valitsevas ühiskonnas ellu jääda, ennast tõestada ja nii edasi. Liiga vähe räägitakse sellest, et mehed ka kannatavad. Muidugi võib siin argumenteerida, et mehed kannatavad teiste meeste pärast, aga milleks. Nii lihtne on võtta seisukoht, et mehed on sead ja neil pole õigust millegi üle kurta. Andke andeks, aga nelja poja emana ma tahaks sellele väga vastu vaielda. Nõudmised, mis meestele esitatakse on sageli sama utoopilised, mis esitatakse naistele. Vahe on siin veel selles, et naistena me saame ennast maha laadida. On igati aktsepteeritav, et kui mul on halb, ma kurdan oma muret, nutan ennast tühjaks, olen emotsionaalne, võtan pikki vahuvanne Sade taustal mängimas ja küünlavalgus nurgas võbelemas. Mida teeb mees, kui tal on raske? Läheb sõpradega autot putitama, meestega sauna õlut jooma või lasketiiru ennast maandama. Aga kus ta ennast tühjaks saab rääkida, kus ta saab ennast tühjaks nutta? Temalt eeldatakse, et ta on alati tugev, kontrollib oma emotsioone, ei lase asjadel üle pea kasvada jne. Miks? Mis erilised võimed on Y kromosoomi omanikel, mida meil pole? 

Kohe on november. See on aastaid olnud meeste tervisele pühendatud kuu. Alguse sai meeste eesnäärmevähi ennetamise ja teadvustamise kohta, aga viimastel aastatel on aina rohkem pööratud tähelepanu ka meeste vaimsele tervisele. Äkki võtaks aega vahepeal oma meeste jaoks. Kuulaks neid ära. Hoiaks vahelduseks neid. Kallistaks neid niisama. Vähemalt kord päevas. Ütleks neile, et me oleme nende üle uhked. Hoiaks neil käest, kui kõrvuti telekat vaatame. Oma sõbranna jaoks me teeme seda niigi, palumata, piinlikust tundmata. Miks siis mitte oma meeste.