Töövõit

Nagu te olete kindlasti märganud, siis seoses kohustuste ja vastutuse suurenemisega, on suurenenud ka tööalaste postituste osakaal, aga ma loodan, et te väga ei pahanda. 

Tänu kommentaariumis toodud soovitusele, sain ma ka meie tõukerataste probleemi lahendatud. Kuigi, kui ma nüüd mõtlen, siis see polnud otseselt soovitus, see oli lihtsalt kogemuse jagamine. Aga kui nädal aega hiljem polnud minu esimesele kirjale Boltile mingisugust reaktsiooni tulnud, siis saatsin uue kirja. Seekord lisasin märkuses juurde, et kui probleemile pole lahendust x kuupäevaks leitud, siis hakkame rattaid utiliseerima. 

Selline maffiabossilik lähenemine pole üldse minu stiil, muide. Ma saan aru küll, et mind siin osad peavad tank-naiseks ja mida iganes, aga ähvardamine ja ultimaatumid pole üldse minu teema. Ma pigem käin ja sikutan neid rauast kolakaid ise, kui päriselt kellelegi ebamugavust või ebameeldivusi põhjustan. Endal oli ka hirmus niimoodi ähvardada. Aga ma tol päeval opereerisin ikka veel selle bad bitchi sõiduvees, see muutis asja talutavaks.

Arvake nüüd, kui kiiresti Bolt minuga ühendust võttis? Neli tundi hiljem oli juba meeldiv sõnum postkastis, paluti täpsustada kõne all olevat piirkonda ja see Google Mapsi väljaprindil ära markeerida. Päev hiljem tuli uus sõnum, milles tänati viisakalt ja kinnitati, et nad on oma äpis muudatused teinud ja see peaks jõustuma hiljemalt nädala pärast. Nädala pärast oli meil muidugi suur tali õuel ja rattad olid nagunii ära koristatud, aga usutavasti nad tegid ka seda, mida mulle lubati. Eks ma kevadel siis veendun. 

Ehk siis, kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. 

Muuseas, ei meeldi see maailm, kus jõuga peab ähvardama, kohe üldse mitte. Aga pähe ka endale astuda ei lase.