Reedel oli mul raamatukogus nii nunnu kogemus, tahan kohe jagada! Läksin sinna, et oma viimati laenutatud raamatud tagasi viia ja võtsin siis juba uued ka lugemiseks. Muide, "Meie teie vastu" jäi mul ikkagi lugemata. Ei suuda lihtsalt, nii vastu hakkas.
Raamatukogust laenutamine käib mul pea alati sama mustri järgi. Ma vaatan üle uute raamatute riiuli, ma vaatan hiljuti tagastatud raamatute korvi ja kui tundub, et midagi eriti ei leidnud, siis võtan välja oma Goodreadsi äpi ning vaatan, mida ma sinna endale lugemisriiulisse lisanud olen. Sain seekord päris kena portsu ja purjetasin rahulolevalt laenutuslaua juurde. Seal istus üks uus nägu ja kohe eemalt rõõmsalt nentis, et seekord ma sain ilusa hunniku endale.
Alustasin siis sellest, et andsin tagasi oma laenutused. Nähes "Meie teie vastu" raamatut ütles raamatukoguhoidja, et tema ei suutnudki seda lugeda, polnud tema teema. Oi, kuidas ma tundsin kohe hingesugulust temaga! Ütlesin, et tead, see on mul juba teine katse, esimene kord jõudsin 40nda leheni, nüüd pisut üle saja, aga ei suuda ennast sundida. Siis me pikalt rääkisime teistest Backmani raamatutest, mida lugenud ja mille põhjal vändatud filmi näinud. Sealt läks jutt sujuvalt "Langustide" raamatule ja filmile ning jällegi olime sama meelt, et pole meie teetassike. Jagasime üksteisele soovitusi ja hoiatusi, sest näha oli, et meil sarnane maitse. Jõudsime isegi lastest rääkida ja sellest, kui keeruline on väikelaste emana lugemisele keskenduda.
Ma oleks võinud temaga jutustama jäädagi, nii mõnus oli!
Piltidel siis raamatud, mis laenutatud said. Üks ja pool neist on loetud, küllap annan tagasisidet ka peagi.
Kommentaarid
Postita kommentaar