Eelmisel kevadel juhtus mul kaks sarnast lugu. Kui mu mälu mind ei peta, siis need juhtusid samal nädalal, või vähemalt samas kuus. Nimelt olin ma meesterahvaga kokku leppinud kokkusaamise ja sellele järgnes mehepoolne vaikimine. Minu jaoks loogiline, et järelikult mees kaotas huvi ja kohtumine on tühistatud. Selgus, et eksisin mõlemal juhul. Lihtsalt mehed eeldasid, et kui on kokkulepe tehtud, siis pole sellele eelneva nädala jooksul minuga vaja suhelda, sest nagunii ju saame kokku, ja eks siis jutustab. Ühel nendest kohtumisest käisin, sest ma küsisin eelnevalt üle, et kas kokkulepe on ikka jõus ja teine pool siis imestas siiralt, et ei tea, miks ei peaks olema. Teisele kohtumisele ma minna ei viitsinud, sest ma tundsin end hüljatuna ja oleks oodanud mehe poolt suuremat huvi minu vastu. Ja enne kui te siin sabistama hakkate, siis ma andsin eelnevalt teada, et ma jätan tulemata. Sellepärast ma teangi, et tema meelest oli kohtumine jõus, kuigi seda polnud rohkem jutuks võetud.
Hiljuti viskas mulle TikTokis ette ühe mehe ärritunud rändi, kus ta käsi laiutas, et tema ei saa tänapäeva kohtingukultuurist üldse aru. Olukord selline, et oli naisega kohtumise teisipäeval reede õhtuks kokku leppinud, siis kaks päeva vait olnud ja endamisi reedest unistanud. Reede hommikul oli naisele saatnud sõnumi "Ilusat päeva!", millele naine oli reageerinud meeldimisega. Õhtul oli mees kohtumispaiga poole liikudes avastanud, et ta jääb pisut hiljaks ja saatnud naisele sõnumi, et jääb veerand tundi hiljaks. Sellele oli naine vastanud: "Kas sa teed nalja või?". Millest mees ei saanud aru, sest tema meelest pole 15minutit nii hull hilinemine, pealegi ta ju andis teada. Aga selgus, et naine polnud üldse kohale läinud, kuna tema jaoks kaks päeva eetrivaikust ja samal päeval plaanide mitte üle kinnitamine oli võrdne plaanide ära jätmisega. Sellest loogikast oli mehel keeruline aru saada. "Ega ma mingi 13aastane plika pole, et ma võõra inimesega pean iga päev lakkamata sõnumineerima!" "Ma olen sõnapidaja mees, ja kui ma luban, siis ma tulen!" Jne. Sõnaga, naised siis seletasid talle, et tead, kui sa oled võõras inimene, siis me ei tea, et sa oled sõnapidaja, ja see on arusaadav, et sa võõra inimesega ei pea hommikust õhtuni jutustama, aga sama päeva hommikul oleks võinud ikkagi üle kinnitada kohtumise.
Ausalt öeldes on see üsna enesestmõistetav, et plaanid kinnitatakse eelnevalt veel üle, sest igasuguseid asju võib ette tulla. Ja kui ma teen seda ka oma sõbrannaga, keda ma tunnen kümme aastat, kuigi ma tean, et ta on sõnapidaja mees, siis ammugi ootan ma võõra inimese poolt seda kinnitust.
Aga siis pühapäeval ootasin oma poega külla. Saatsin sõnumi, et mis kell jõuad. Ta vastas, et kuuepaiku. Nägin ta sõnumit, aga mul oli parasjagu mingi projekt pooleli ja ma ei vastanud midagi. Pärast läks mul meelest ära vastata ja hakkasin hoopis koristama ja poja tulekuks juustusaiu ahjus soojendama, lasin veel kooki tuua venna auks ja kõik pidulikult ootasime teda. Ta on mul üsnagi punktuaalne. Kui ta ütleb "kuuepaiku", siis ega ta üle viie minuti ei hiline. Siis oli aga kell juba pool seitse, kui ma uue sõnumi saatsin ja küsisin, et kas ta ei tulegi või. Kell kaheksa õhtul saatsin veel sõnumi, küsides, et kas me oleme tülis. Kaks päeva hiljem olin ma juba mures, sest see pole üldse temalik käitumine. Saatsin siis uuesti sõnumi, et kas ta ignoreerib mind. Siis ta lõpuks vastas, et ei ignoreeri, lihtsalt pidi kiire olema ja ta väga ei käi kusagil, passib rohkem kodus. Leppisime siis kokku, et tuleb sama päeva õhtul külla. Läksin talle pärast tööd järele ja sõitsime meie juurde. Küsin siis autos, et mida hekki, kas nii siis tehakse, et ma ootan sind ja sa lihtsalt kaod. Tema vastu: "Aga sa ei vastanud mu sõnumile, kui ma ütlesin, et kuuepaiku tulen."
Ehk et üle kinnitamine on täiesti tavaline ja ootuspärane asi. Olenemata sellest, kas on tegu uue tuttava või oma lapsega.
Kommentaarid
Postita kommentaar