Läbirääkimised

Kui palju olen kirjutanud sellest, et karma on päris? Et varem või hiljem karma saab su kätte ja sellepärast tuleb teha seda, millega su südametunnistus kooskõlas on? Noh, vast olen paar korda maininud või nii. Seda ka kindlasti, et unistustega tasub ettevaatlik olla, kuna neil on ebameeldiv harjumus mingil väärastunud moel tõelisuseks saada. 

Hiljuti aga nägin ma sellist mõtet, et elus me ei saa seda, mida väärime, vaid seda, mida oleme valmis endale välja kauplema. Ja see tundub mulle üks ausamaid asju, mida ma ammu näinud olen. Sest päris ausalt, ma arvan, et ma pole pooli asju oma elus ära teeninud, mis mulle kaela on langenud. Nii häid kui halbu. Aga ma olen saanud ikkagi ja siis kõrvalt imestanud, et ei tea, mille eest see nüüd siis oli. Noh, tuleb välja, et oli selle eest, et ma oskasin õigel ajal suu lahti teha või siis selle eest, et õigel ajal suu kinni hoidsin. 

Selle valguses tundub elu palju loogilisem. Sellepärast headel ei lähe alati hästi ja elu neid ära kasutab, samas kui mõni kellel võiks kehvemini minna, libiseb läbi elu nagu soe nuga läbi sulavõi. Meie ülejäänud kõik loodame, et karma nad kätte saab ja elu õpetab, aga kuigi see vahel võib nii minna ka, siis alati ei pruugi. Sest kui inimene ise siiralt usub, et ta midagi paremat elus väärib, siis on ta selle nimel valmis võitlema, kes aga ise ei usu vaid loodab, et ajad kuidagi iseenesest õigetesse lahtritesse langevad, need võivadki seda õiglust ootama jääda. Näiteks kui sa oled hea töötaja, siis tööandja kasutab seda ära ja ta ei pruugi sulle paremat positsiooni või suuremat palka pakkuda. Samas, kui kehvem töötaja raiub, et ta võtaks ennast kokku, kui tal oleks mille nimel pingutada. Mõlemad võivad uskuda, et väärivad paremat, aga ainult üks neist on valmis endale läbirääkimiste teel selle parema osa ära teenida. Või miks mõni naine satub ainult mölakatest meeste otsa, keda ta hardalt teenindab, aga kes teda julmalt kohtlevad, samas kui teine naine ei tee midagi, ei pruugi isegi eriline kaunitar olla, aga mehed kõik lömitavad ta ees. Pole nii, et üks neist väärib head kohtlemist ja teine mitte. 

Vahel me ei saa seda, mida me tahame, sest me küsime liiga vähe.