Magamamineku rituaalidest räägitakse vist rohkem väikelastega seoses. Vähemalt mina mäletan, et lugesin palju selle kohta, kuidas igaõhtune tudurutiin on oluline ja kuidas see on abiks nii lastele, kes teavad juba, et kui teatud sündmused hakkavad aset leidma, siis on aeg olla väsinud ja uinuda, ning lisaks pidi see olema abiks ka vanematele, kes saavad siis oma aega, kui lapsed põllepaelte küljes ei ripu. Idee poolest väga hea. Praktikasse me sellega pigem ei jõudnud. Lapsed kukkusid, siis kui kukkusid ja sinna kuhu ning meie siis mehega viisime nad vooditesse laiali.
Nüüd aga avastasin, et mul on endal tekkinud magamamineku rituaal. Iga õhtu teen teatud asju, teatud järjekorras enne kui teki alla poen. Ning kõik see võtab omajagu aega.
Alustan sellest, et võtan meigi maha. Olen lugenud ka soovitust, et meigi peaks kohe eemaldama, kui töölt koju tuled. Päris selleni pole veel jõudnud, aga viimasele hetkele enne magamaminekut ka seda ei jäta.
Kui meik on maha võetud, siis niisutan hüaluroonhappega ja retinooli seerumiga.
Pärast seda lähen kööki Magneesiumit ja vitamiini võta ning koristama. Pesen ära kraanikaussi jäetud nõud, pühin töölaua ja täidan nõudepesumasina. Panen vett kohvimasinasse ja lisan vajadusel ubasid. Mulle meeldib, kui hommikul on kõik töövalmis. Selle vastu kahjuks ei saa, et köök puhtana mind ootaks, sest üks ei koli välja ja teine ei läinud sõjaväkke. Aga unistama peab.
Siis ma pesen hambad ja panen öökreemi. Ma nimelt kusagilt olen üles korjanud info, et seerumitel peaks laskma natuke mõjuda enne kui see asi kreemiga kinni katta. Ma ei tea, kas sellel mingit vahet on, aga ega mul raske pole seda öist hooldust kahes etapis teha.
Siis ma pakin oma trennikoti ja ronin teki alla. Kirjutan paar rida päevikusse ja kui uni mind maha pole murdnud, siis loen ka natuke. Loengi täpselt nii kaua, kuni silm enam lahti ei seisa.
Naljakas on see, et kui ma oma rituaali esimese osaga alustan, selle meigi maha võtmisega, siis hakkab keha juba väsimuse märke ilmutama ja haigutan hambad laiali. Muuseas mainin, et ma alustan sellega kell kaheksa õhtul tavaliselt. Teki alla pääsen sõltuvalt sellest, kui palju köögis koristamist on olnud, kas kell pool või kolmveerand üheksa.
Pigem uinun hästi, aga paljud asjad mõjutavad seda. See, kas ma võtsin alkoholi või kas ma olen joonud energiajooki, kas mul on peas muremõtteid või ootavad mind järgmisel päeval ees suured projektid. Vahel on õhtu olnud sündmusterohke ja põnev ning see hoiab mind üleval.
Ärkan öösel mitu korda. Käin vetsus ja vett joomas. Pean plaani, mida hommikul selga panna. Kirjutan peas valmis blogipostitusi. Mõtlen sellele, milliseid pilte teha. Arutan, mida süüa teha ja kas peaks toitu tellima. Arvestan, milliseid arveid maksta ja palju mul pärast seda raha üle jääb. Tuletan meelde, kas mul on kohtumisi kokku lepitud ja kas kellelgi olulisel inimesel on sünnipäev tulemas. Unistan sellest, millist remonti ma teha tahan ja värisen hirmust selle ees, kui palju see maksma võib minna, kui pikaks see venib, kui palju magamata öid ma selle pärast veedan. Sellest ma unustan unistada, kui õnnelik ma olen, kui see kõik tehtud on ja ma võin tulemust nautida. Tavaliseks on muutunud, et selliselt mõtiskledes ja kalkuleerides olen ma tund kuni kolm ärkvel. Ehk korraks suigatan, aga mitte kauaks.
Enne hommikut jõuan ikkagi magada ka veel nii, et enamasti ma ärkan siiski puhanuna ja võrdlemisi värskena. On öid, kus ma üldse ei ärka, või jään pärast ärkamist kiiresti uuesti magama ja neile öödele järgnevatel hommikutel ärkan juba viie paiku. Need hommikud on head. Siis ma mõnulen voodis ja tegelen toredate asjadega.
Millised rituaalid teil on seoses magamaminekuga? Kas need aitavad kehal ja meelel lülituda puhkerežiimile või pole väga vahet?
Rituaalid on head, mul aitavad nad kindlasti pea puhkereziimile lülida. Aga sõltub eks - kui ma käin kontoris, siis ma võtan koju jõudes kohe meigi maha ja kütan kreemi näkku (seerumeid ma ei ole kasutanud). Ma jõuan suht hilja ka, nii seitsme-poole kaheksa ajal, et pole varianti seda meigipesu kuskile väga lükata. Siis söön/näksin midagi kerget ja väikest, vaatan natuke telkut või rullin sotsmeedias, panen järgmise päeva koti valmis ja kuskil poole kümne ajal on magneesium ja hambapesu-rituaalid ja siis poeme juba voodisse.
VastaKustutaKui ma töötan kodunt, siis mul meigipesuga tegeleda ei tule ilmselgelt. Siis töötan kuskil 9ni õhtul kuni mu kassil närvi üle viskab ja näägutab mul siin kõrval, kuni ma arvuti kinni panen ja lähen diivanile istuma. Siis vaatame mehega kas episoodi mingit sarja või saadet, ma teen 50gr konjakit, et töömõtteid peast paremini välja ajada, kuskil 10 ajal magneesium, hambapesu ja voodisse.
Unega on nii, et ega ta mu kõige suurem sõber ei ole. Sõltuvalt perioodist õnnestub vahel rohkem vahel vähem see magamise kunst.
Minu magamamineku rituaal: ütlen lapsele (4 a), et emme läheb nüüd pesema, järgmine oled sina. Tavaliselt hüüab ta selle peale, et tahab multikat, aga selle probleemi lahendab siis juba mees, mina pesen, kreemitan, nühin hambad puhtaks, panen öösärgi ja vaatan, kui pikk multikas õnnestus välja rääkida, kas lasen lõpuni vaadata või tuleb katkestada. Siis läbirääkimised lapsega teemal "vann või dušš" ja vastavad tegevused. Kui lapsel on ka lõpuks pidžaama seljas, tuleb issi head-ööd-kalli, kaisuka ja unejutu valimine, unejutu ettelugemine ja kauplemine teemal "tahan veel emme kaisus olla". Asi lõpeb enamasti sellega, et laps teeskleb usinasti magajat, mina tõstan ta enda voodisse ja siis ta teeb silmad lahti ja tahab juttu rääkida. Ja siis me räägime kumbki oma voodis (laps magab meiega ühes toas), kuni hääled aina vaiksemaks ja aeglasemaks muutuvad... Päris sageli kustun mina enne last.
VastaKustuta