Hakkan TikTokist rääkima, et kes teab, et see teema teda ärritab, siis pole vaja edasi lugeda.
Igatahes, läks kuidagi nii, et nüüd mul on lausa kaks üle miljoni vaatamisega videot TikTokis. Mis ma oskan öelda, kui paljusid eestlasi te teate, kes saavad sama väita? Jah, natuke äkki isegi olen uhke. Alustasin vähem kui kaks aastat tagasi ja tegin vahepeal isegi kuuekuulise pausi. Aga ju ma siis olen lihtsalt nii hea.
Suurem enamus mu videotest saab muidugi väga vähe vaatamisi, kolmesaja ringis. Isiklikult ei arva, et need nii halvad on, aga TikTok arvab, et neid pole vaja näidata. Mis loogika järgi TikToki algoritm su videoid näitama hakkab on suur müstika ja see platvorm on täis inimesi, kes püüavad seda loogikat välja selgitada ja läbi hammustada ning jagavad siis vastavaid suuniseid. Näiteks räägiti sellest, et TikTok tahab, et sa valiksid välja ühe kindla teema ja siis hakkaksid selle teemalist sisu jagama. Väga palju olen näinud soovitusi selle kohta, et kohe esimesed pildid peavad olema nii köitvad, et vaatajad kleepuvad ekraani külge, sest kui nad vaatavad kauem kui 5 sekundit, siis hakkab TikTok seda klippi aina rohkematele inimestele näitama. Vahemärkusena - kas te teate, kui kaua kestab 5 sekundit? See kestab: üks Mississippi, kaks Mississippi, kolm Mississippi, neli Mississippi, viis Mississippi. Suurem osa inimesi ei suuda videot vaadata 5 sekundit. Kunagi väideti, et me loome inimese kohta esmamulje seitsme sekundiga. Ma ei tea, kas see tänasel päeval enam pädeb.
Kuna 5 sekundit on see nö magus koht, siis põhjus, miks TikTok su sisu ei jaga, on selles, et need, kes on su jälgijad, panevad videole laigi ja kerivad edasi. Seda eriti siis, kui sa oled kuulda võtnud nõuannet ja valinud oma nišši ning kõik su postitused on ühte auku, mis tähendab, et kui keegi on su kolme postitust näinud, siis ta juba teab, millest jutt ja kohusetundest viskab laiki ning kerib edasi, ilma et ta su video lõpuni vaataks. Ehk siis TikTokis on su "sõbrad" tegelikult su kõige suuremad vaenlased. Ja su vaenlased, su kõige suuremad sõbrad. Sest. Kui keegi jätab su videole kommentaari, ükskõik, mis see ka pole, kirjutab näiteks, et sa oled vana ja kole, siis TikTok näeb seda kui positiivset märki, et su sisu kõnetab vaatajaskonda. Ehk siis neile, kes veel ei tea, kuidas oma sõpru TikTokis toetada, et neil seal hästi läheks ja nende videod saaks miljon vaatamist, siis vajuta kõiki nuppe PÄRAST seda, kui oled video lõpuni vaadanud. Jäta kommentaar, jaga postitust, salvesta meeldivate hulka ja pane süda. Ning loomulikult kehtib see ka vastupidi. Kui su vaenlane postitab, siis sa kerid esimesel sekundil kohe edasi, mitte ei jää uudishimust passima, et millega see lollakas nüüd hakkama sai, kommenteerid, et "pane ennast põlema vana luud!", jagad sõpradele, et vaadake troppi ja salvestad, et hiljem veel vaadata, kas ta juba vastas ka su mürgisele kommentaarile.
Isiklikult mul mingit nišši ei ole. Mina ja mu kuusteist erinevat isiksust kõik möllavad TikTokis ja kes esimesena tol päeval ärkas, see oma sisu ka postitab. Aga, kui ma olen midagi blogimisest õppinud, siis sa võid loll olla ja inimesi ärritada, aga nad tulevad tagasi, kui sa oled järjekindel. Ning sama kehtib ka TikTokis ning ilmselt ka muudel sotsiaalmeedia platvormidel. Lihtsalt tee oma asja, vahet pole, et see on tobe ja naeruväärne, kui sa piisavalt kaua seda teed, siis varem või hiljem koperdad sa millegi otsa, mis õiget demograafiat kõnetab.
Tegelikult ma ei tea, miks ma siin targutan ja seletan, ju ma natuke tõusin ära, ikkagi miljon ja nii. Aga kirjutama ajendas mind hoopis muu asi, mitte see, et ma tahtsin siin eputada ja kõvatada, see oli lihtsalt lisaboonus. Vaadates oma video statistikat, siis sain ma pehmelt öeldes šoki sellest, kui lühike on tegelikult keskmise inimese keskendumisvõime.
Näete seda väikest teksti, mis ütleb, et suurem osa inimesi lõpetas video vaatamise pärast esimest sekundit? Esimest! See on üks Mississippi. Ei, ausalt, ma olen šokeeritud! Ja mitte sellepärast, et ma arvan, et ma tingimata nii suurepärast sisu loon, et kõik peaks tundide kaupa mu videoid vaatama, aga üks Mississippi on ikkagi kuidagi väga vähe.
Lugesin siin üks päev teiste blogipostitusi ja märkasin enda juures teatud mustrit või siis sundkäitumist. Nimelt avastasin, et ma ei suuda üht postitust algusest lõpuni läbi lugeda. Ja ei, see ei kehti kõigi postituste kohta. See kehtib nende kohta, kes on ise kirjutanud sellest, et neil on ATHD diagnoos. Loomulikult on hoopis teine teema, et kui keegi juba hakkab sellest kirjutama, siis minu lugemine lõppeb, sest ma ei jaksa enam, aga isegi kui need inimesed kirjutavad hoopis muul teemal, siis ma tükeldan nende postitused osadeks ja käin lõikude haaval mitu päeva lugemas seda teksti. See oli huvitav, sest ma ju mingi aeg tagasi kirjutasin ka sellest, et kui ma kuulan Podcaste, siis kui neis kõnelevad ATHD diagnoosiga külalised, siis ma ei jaksa neid järjest kuulata. Ma lihtsalt ei arvanud, et ma isegi teksti ei jaksa jutiga lugeda. Samas ei ole mul probleemi terve päev diivanil 600 lehekülge romaani ühe jutiga lugeda.
Kadunud Pojaga me ka rääkisime hiljuti keskendumisvõimest. Temal TikToki ei ole. Ta loeb raamatuid. Tema tõi välja selle, et paljud temavanused kuulavad kolm sekundit mingit muusikapala ja siis otsustavad, et mkm, see ei meeldi, tahan muud. Sõltub muidugi palast, aga ühes kolmeminutilises loos võib muusika tempo, helitugevus, rütm, helid väga palju muutuda. Karin kirjutas ka muusikast hiljuti (huvitav kui palju see imeline naine mind ikka inspireerib!) ja lood, mis ta mainis on minu jaoks juba kõik "vanad", sest noh, TikTok. Juba aasta tagasi kommenteerisin, et ma leian oma uued palad kõik TikTokist ja selleks ajaks, kui need mujale jõuavad, on need minu jaoks vanad ja igavad. Kuigi passi vaadates olen ma ilmselt ise vana ja igav, but I digress. Ja mis mulle TikToki juures just meeldib on see, et isegi need vanad ja igavad lood kellegi teise esituses või mingis miksis kõlavad uue ja värskena. Probleem on ainult selles, et need uued esitused ei ole alati Spotifys saadaval. Ja nii ongi, et sul on TikTokis mingist loost kolmkümmend sekundit või minut ja siis ma käian seda ja ootan hinge kinni pidades, et millal see ometi Spotifysse tuleb. Sest erinevalt keskendumisvõimest on mul hoopis see häire, et kui ma millestki vaimustun, siis ma lüpsan seda oksendamiseni. Lapsed on ka maininud, et mu muusikamaitse ei ole tingimata halb, lihtsalt ma kuulan ühte ja sama lugu.
Aga see keskendumisvõime puudulikkus traumeerib mind küll.
Kommentaarid
Postita kommentaar