Käisin poes

Mulle tegelikult meeldib vaadata, kui inimesed, no ütleme otse - suunamudijad, näitavad oma pakkide sisu ja seletavad, et mis nad siis sealt kõik said. Olen sealt saanud häid nippe ja ideid, mida endale ka osta, eriti kui nad kordustellimusi esitavad ja siis räägivad, et see toode on nii mõnus ja seletavad ka miks. 

Endal on natuke naljakas kirjutada sellest, mida ma poest ostsin. Sest see tundub uhkustamisena ja mind on teisiti kasvatatud. Oma asjadega ei uhkustatud ja kui keegi tegi komplimendi, siis seletasid juurde hästi kiiresti, et sa tegelikult said selle megasoodsalt ja muidu sa poleks ostnud, aga sellel on taskud. Noh, et keegi jumala eest ei arvaks, et sa endale midagi ilusat ja toredat lubad lihtsalt selle pärast, et sa tahtsid ja see sind õnnelikuks teeb. Asi pidi olema odav ja praktiline ning sina selle juures alandlik ja tagasihoidlik. 

Aga.

Ma ise käin pidevalt oma vanu postitusi guugeldamas, kui ma hakkan endale netist midagi tellima. Näiteks hiljuti tellisin endale uue jumestuskreemi ning ma ei mäletanud tooni numbrit. Läksin oma blogisse, sisestasin märksõna, lõi ette õige postituse ja ma vaatasin pildilt tootekoodi ning sain rahuliku südamega oma tellimuse lõpule viia. See ei ole liialdus, kui blogijad ütlevad, et nad blogivad endale, see on korduvalt äratõestatud fakt. 

Niisiis, ma käisin poes. 

Ja siin on minu saak. 

Esiteks ma käisin Uus Kasutuskeskuses kui seal olid kõik riided 1 euroga müügil. Sain Kärbsele paar t-särki ja ühe pusa. Mulle hirmsasti see nööpidega särk meeldib, aga poiss ütleb, et see on nõme. Lubasin, et ma teilt küsin, mis teie arvate. Sellepärast poiss nõustus ka poseerima, ainult nägu ei tahtnud näidata ja soengu pärast oli ka mures. Nii siis ma ootan teie kommentaare ja arvamust nööpide kohta. 

Sain endale ühe trench mantli ja ühe nahktagi. Kodus avastasin, et mantel on suuruses 40 ja ma kannan tavaliselt suurust 36, aga ma ei tea, öelge teie kas riivab väga silma? 

Nahktagi ajasin ma kevadel hullult taga. Käisin mitmeid proovimas, aga ükski ei olnud see. Aga see mulle meeldib. Kahjuks ei ole päris nahk, aga jällegi 1 euro, paar aastat ikka kannatab kanda.

Veel leidsin mitu kleiti, aga poiss oli kaasas ja tema valis selle. Hästi ilus minu meelest, suvel paras kanda. 

Ja siis need püksid ka leidsin. Nii lahedad minu meelest! Ma tean, et paljudele ei meeldi sellised geomeetrilised ja tugevad mustrid, aga mulle on viimastel aastatel väga meeldima hakanud. 

Kuna ma sain uusi asju, siis ma tegin kapis ruumi ja paar vana mantlit viisin ise ära. Need.

Kolmandale pojale käisin ka riideid ostmas. Rääkisin talle juba mitu nädalat, et talle tuleb saapad ja jope osta. Poiss ütleb, et midagi pole vaja. Üks päev pärast trenni käisin poes, vaatasin paar asja välja, tegin pildid ja kodus küsisin, et kas need sobivad. Ei, temal pole midagi vaja. Kuna ta saabaste hinda küsis ja jope pildi peale ka oksele ei hakanud, siis ma loomulikult läksin järgmine päev poodi tagasi ja ostsin talle need asjad ära. Ainult dresside peale reageeris väga intensiivselt ja ilmselget vastikust tundes. Need jäid siis nimekirjast välja. Vahel käib see ostlemine nii, et sa ei ootagi vaimustunud hüüdeid vaid kuulad vaikust. 

Kui ma temaga koos kaltsukas käisin, siis mulle eriliselt meeldis see, et tol hetkel sattus poodi hästi palju temavanuseid noori, kes ka kõik suure rõõmuga endale riideid ostsid. Ma silmanurgast nägin, et ta vaatas neid teisi suure huviga. Üks asi on see, et su ema on minugi kaltsukamoor, aga kui noored ilusad tüdrukud ka odavalt endale riideid ostavad, siis see on hoopis teine teema. Muidugi selleni, et ta sealt endale midagi lubaks osta läheb ilmselt aega, aga mulle tundub, et algus sai igatahes rajatud.

Appi, nii pikk postitus tuli ja mul on veel asju, millega uhkel... see suur et, mida endale tuleviku tarbeks oluliseks infoks kõigile lugemiseks ja vaatamiseks interneti üles riputada. Peate paraku leppima, et vähemalt üks selline postitus tuleb veel.