Telekava

Olen laisk olnud ja raamatute lugemise asemel hoopis netflixinud. 

Esiteks vaatasin ära Åre mõrvade osad. Üldiselt rootslaste seriaalid mulle meeldivad ja ka siin oli kõvasti potentsiaali, aga raamatutega võrrelda ei saa. Minu meelest ühes oli isegi mõrvari isikut muudetud. Lisaks häiris mind tugevalt see, et liiga kiiresti toimus kõik. Raamatus oli rohkem detaile ja õrritamist. Selles suhtes pettusin. 

Aa, tegelikult ma alles hiljuti vaatasin ka "It Ends With Us" filmi. Loomulikult on tänaseks kõik ilmselt kohtuasjast rohkem kuulnud, kui filmist endast, aga kuna mulle see raamat tegelikult isegi meeldis, siis ikka oli huvi. Ja ausal, absoluutselt kõik selle filmi juures häiris mind. Minu meelest olid valed näitlejad, kohutav garderoob, nõrk keemia ja piinlik näitlejatöö. Valus oli vaadata. Ja sellest oli jube kahju, sest potentsiaali oleks olnud küll ja veel. Mõnevõrra lohutav on see, et ma pole ainus, keda need detailid häirisid, terve nett on kõva kriitikat täis. 

Kõige põnevam ja mõtlemapanevam oli aga tõsieluline "Apple Cider Vinegar", mis räägib tuntud Austraalia scämmerist, kes pani inimesed oma platvormi investeerima, valetades kõigile, et põeb ajuvähki. Mina polnud temast muidugi midagi kuulnud, aga nüüd guugeldades on väga palju infot. Meeldis ka väga sarja ülesehitus, sest alguses tundsin ma talle väga kaasa. Noor tüdruk, kes kuidagi oma kohta ei leia, kellega töökaaslased suhelda ei soovi ja kelle ema temast eemale hoiab. Valus oli vaadata, kuidas ta nahast välja puges, et inimestele meeldida, aga ta ikka ja jälle kõrvale lükati. Nii hakkabki vaikselt kooruma, kuidas ta mõtleb välja lugusid, selleks et inimeste tähelepanu ja kaastunnet saada. Ta räägib kõigile, kuidas tal leiti ajuvähk ja kuidas ta hakkas seda taltsutama pöörates tähelepanu oma söögilauale. Nii lõigi ta toitumisäpi, milles jagas retsepte, mis on laktoosi ja gluteeni vabad ning sobivad ka veganitele. Inimesed ostavad tema äppi ja tema raamatut, tal on andunud fännibaas ja kõik imetlevad teda. Ta korraldab annetuste kogumisi heategevusorganisatsioonidele ja üksikisikutele, kes vajavad raha vähiraviks. Kuni tema lugu ei klapi. Inimesed hakkavad küsimusi esitama ja kahtlustama, et ta tegeleb pettusega. Selgub, et ükski organisatsioon, kellele ta väidetavalt raha on kogunud, pole seda raha näinud, ka inimesed, kes lootsid tänu tema abile raviks vajalikku raha saada, jäävad tühjade pihkudega. Seriaali lõpuks vihkad sa seda inimest kirglikult ja kogu kaastunne, mis sul tema vastu alguses oli, on haihtunud ja sa tunned, et sind on isiklikult petetud ja alt veetud, kuna sa alguses teda uskusid ja talle kaasa tundsid. 

Seriaalis pööratakse tähelepanu ka ühele teisele kuulsale influentserile, kes samuti internetis teeskles, et on tänu smuutidele ja holistilisele teraapiale suutnud vähi seljatada. Noor naine, kellelt leiti vähkkasvaja ja ainuke ravi oli käe amputeerimine ning noor naine ei olnud sellega nõus ning hakkas ise internetist alternatiivseid raviviise otsima ja enda peal katsetama. Kuigi arstid teda hoiatasid, et see ei lõppe hästi, siis keeldus ta nende kuulda võtmisest ja jätkas oma teekonda, jagades retsepte ja raviviise oma jälgijatele internetis. Lõpuks, kui ta ei saanud enam oma haiguse levikut varjata, tunnistas ta kõik üles. 

See pani mind taaskord mõtlema sellele, kui palju on võltse suunamudijaid ja kuidas me tegelikult ei tea, mida nad teevad ja mille kohta valetavad. Meil endal on ju ka paar sellist ilusat noort tüdrukut, kes jagavad ilusaid toidupilte ja reklaamivad erinevaid orgaanilisi ja looduslikke elustiile. Kunagi olen telekast näinud ka paari noort naist, kellel samuti vähk leiti ja kes polnud nõus operatsioonide ega keemiaraviga, proovides kõike muud ja rääkides siis, kuidas nad on tänu elustiili muutusele suutnud vähki taltsutada ja nüüd on terved kui purikad. Ei tea, mis neist tänaseks saanud on. 

Mõtlesin ka sellele, et inimesele, kes seisab silmitsi nii raske haigusega ja potentsiaalselt ka ravimatu vähivormiga, võib selline lubadus, või kasvõi lootus, palju julgustust ja jõudu pakkuda. Inimesed ei taha ju surra. Isegi oma tuttavate seas olen näinud seda, kuidas ühel hetkel hakatakse jube tervislikuks ja oma vastleitud usku teistele peale suruma. Tavaliselt pärast seda, kui nad mõne terviserikkega silmitsi seisavad. Siis hakatakse rääkima, kuidas pistikute kõrval ei tohi magada, sest elektrivool seinas kasvatab vähirakke, kuidas praetud toit on patt ja valge jahu saatanast. Ei, ma usun ise ka, et toit mängib tervise juures ääretult suurt rolli ja et kui aastaid süüa mürki, siis see võib tõesti kõik su sees kasvama panna. Mida ma hästi ei usu on see, et kui sa oled viiskümmend aastat mürki sisse kühveldanud ja otsustad ühel päeval, et nüüd jood ainult sellerismuutisid, siis saad ennast terveks vitsutada. 

Igatahes, väga huvitav oli, hästi üles ehitatud, mõtlemapanev. 

Mida põnevat teie olete vaadanud, mida teistele ka soovitada julgete?