Mäletate seda, kuidas ma kirjutasin, et "käe õlale panemise žest on iseenesest täiesti süütu tegevus" aga sõltub olukorrast (link)? Tahaks seda teemat veidi põhjalikumalt lahata. Nimelt on minu tutvusringkonda siginenud mees, kellel on komme keset juttu vestluskaaslase õlga puudutada. Või noh, vähemalt on ta minu õlga viimase paari kuu jooksul päris mitu korda puudutanud ja sellega seoses on mul igasugused mõtted tekkinud.
Ma olen küllaltki füüsiline inimene. Selles mõttes, et ma ei karda füüsilist kontakti ega oma kiindumust füüsiliselt väljendada. Ma kallistan, kaisutan, emban, paitan, kätlen, annan põsemusi, müksan, tõukan, annan kõrvakiilu jne. Ja kõike seda ilma erilise eneseületuseta või tagantjärele analüüsimiseta. However, sellel on aga. Või ent. Mõnikord isegi ehk.
Nimelt, mind pole päris ammu juba niimoodi puudutatud. Teate küll, nii, et see mingid magavad kookonites liblikad kõhus üles ärataks. Pigem tekitab füüsiline kontakt pöördvõrdelise reaktsiooni ja need üksikud koid, kes seal kõhus hämaras ühelt organilt teisele koperdavad, ronivad kokkupuute korral oma kookonitesse tagasi. Ja siis kui juhtubki imede ime, ning keegi oskab puudutada nii, et röövikutel tekib lootus, siis see reaktsioon ei ole tasakaalus.
Seega, olge mind emmates ettevaatlik. Ma võin ära armuda. Ja mul võib tekkida vastupandamatu soov teid suudelda. Ja lepime lihtsalt kokku, et ärge puudutage mu katmata ihu. Isegi kui see on ranne, või käsivars, või õlg. Lihtsalt, palun, arvestage, et minu näol on tegemist maamiiniga. Lähete kogemata vastu ja tagajärjeks võib olla plahvatus. Kui teil veab, siis plahvatan ma alles siis, kui teie olete juba ohutus kauguses, aga kas te tõesti tihkate sellega riskida?
 |
| Sillal jalutades hoidsin õe käest kinni, sest nii hirmus oli. |
Ma olen küllaltki füüsiline inimene. Selles mõttes, et ma ei karda füüsilist kontakti ega oma kiindumust füüsiliselt väljendada. Ma kallistan, kaisutan, emban, paitan, kätlen, annan põsemusi, müksan, tõukan, annan kõrvakiilu jne. Ja kõike seda ilma erilise eneseületuseta või tagantjärele analüüsimiseta. However, sellel on aga. Või ent. Mõnikord isegi ehk.
Nimelt, mind pole päris ammu juba niimoodi puudutatud. Teate küll, nii, et see mingid magavad kookonites liblikad kõhus üles ärataks. Pigem tekitab füüsiline kontakt pöördvõrdelise reaktsiooni ja need üksikud koid, kes seal kõhus hämaras ühelt organilt teisele koperdavad, ronivad kokkupuute korral oma kookonitesse tagasi. Ja siis kui juhtubki imede ime, ning keegi oskab puudutada nii, et röövikutel tekib lootus, siis see reaktsioon ei ole tasakaalus.
Seega, olge mind emmates ettevaatlik. Ma võin ära armuda. Ja mul võib tekkida vastupandamatu soov teid suudelda. Ja lepime lihtsalt kokku, et ärge puudutage mu katmata ihu. Isegi kui see on ranne, või käsivars, või õlg. Lihtsalt, palun, arvestage, et minu näol on tegemist maamiiniga. Lähete kogemata vastu ja tagajärjeks võib olla plahvatus. Kui teil veab, siis plahvatan ma alles siis, kui teie olete juba ohutus kauguses, aga kas te tõesti tihkate sellega riskida?
Kommentaarid
Postita kommentaar