"Väike prints"

"Väike prints"

Antoine De Saint-Exupéry
Tõlkinud Ott Ojamaa
Kirjastus Tiritamm 2003
79 lk
Goodreads punktid: 4,30
Minu punktid: 5

Pärast Lingreni filmi vaatamist otsustasin, et võiksin sel aastal kõik lasteraamatud läbi lugeda. Vähemalt kõik need, mis mul kodus on. Seal on mul Lingreni lugusid, Karupoeg Puhh, Tiia Toometi jutustusi, Sipsik, Nublu ja muudki. Sest miks mitte? Seal on tihti allteksti nii palju, et lapsena ei saagi neist lõpuni aru. Ma arvan.

Seega otsustasin alustada "Väikesest Printsist", ja uhhh! see oli hea! Ma läksin korduvalt loetud teksti juurde tagasi ja lugesin seda uuesti ja uuesti. Kuna ma olen see lugeja, kes märkmepaberite ja hariliku pliiatsiga raamatuid loeb, siis teos sai ikka väga roosaks lõpuks. Toon siin välja need roosad kohad, mis mu hinge raputasid. Mõned olid küll juba tuttavad, aga ma ei teadnud, et need "Väiksest Printsis" pärit.

"Aga kui sa tuled ükskõik millal, siis ma ei tea, mis kella ajal oma südant ette valmistada... Rituaale on vaja."

***

"Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru."

***

"Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista kui teiste üle. Kui sa suudad iseenda üle õigesti otsustada, siis oled tõeline tark."

***

"Kui keegi armastab lille, mida miljonitel ja miljonitel tähtedel kasvab vaid üksainus, siis on talle sellest küllalt, et tähti vaadates õnnelik olla. Ta mõtleb: "Seal kusagil on ka minu lill..."  Aga kui lammas lille ära sööb, siis on see temale otsekui kustuksid äkki kõik tähed! Kas see siis ei olegi tähtis?"

***

""Ühel päeval nägin ma nelikümmend kolm korda, kui päike loojus!" 

Ja natukese aja pärast sa lisasid: "Tead... kui oled nii kurb, siis armastad päikeseloojanguid..." "Ja tollel neljakümne kolme päikeseloojangu päeval, kas sa olid siis nii kurb?" 

Aga väike prints ei vastanud."

***

"Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu." 

***

"Sa vastutad alati kõige eest, mida sa taltsutanud oled." 

***

"Alati on oht, et kui oled lasknud end taltsutada, saad natuke nutta."

***

"Iialgi ei olda rahul seal, kus ollakse." 

***

"Hea, kui sul on olnud sõber, isegi siis, kui oled suremas." 

***

"Väike prints punastas uuesti. Ta ei vastanud kunagi küsimustele, aga kui punastatakse, kas ei tähenda see siis "jah", eks ole?" 

***

"Alati on oht, et kui oled lasknud end taltsutada, saad natuke nutta." 

Ma ise filosofeerisin, et mis võisid olla tõsielu sündmused loo taga, aga Vikipeedia kummutas minu teooria ümber. Või otseselt mitte ümber, aga nendel selgitustel oli vähemalt alus. Ma ise kujutasin ette, et Prints on äkki poeg või lapselaps, kes põeb ravimatut haigust. Sest paljud ju usuvad, et lapsed saadetakse meie juurde taevast ja inimese surma korral läheb nende hing sinna tagasi.

Üldse oli raamat väga nukker. Tegi haiget. Ma ei oskagi selgitada miks. Aga tõdemus, et kuigi inimesi on Maakeral palju, siis üksikud oleme me ikkagi. Või, et joodik joob, sest tal on häbi, et ta nii palju joob. Kuningas kes valitseb kõige ja mitte millegi üle. Ja nii palju muud. Rõõmsamaks see raamat mind igatahes ei teinud.

Minu enda kodukootud Väike Prints.

Otsustasin, et loen kohe ka järje otsa, kuna ka see mul sobivalt koduriiulis olemas. Teiselt autorilt ja üritatud stiili matkida. No ei müünud mulle maha. Goodreadsis olid punktid küllalt kõrged, aga noh, minul on omad standardid. Mul peab õige tunne tekkima, punktid mind ei huvita. 

"Väikese printsi tagasitulek"

Jean-Pierre Davits

Tõlkinud Marri Amon

Kirjastus Varrak 2006

80lk