Aasta lõpus sai Kärbsega kõvasti Innove uksi kulutatud. Kirjutasin sellest siin, siin ja siin. Kirjutasin paar postitust veel samal teemal, aga need jäid avaldamata. Ma ei viitsi lõputult samal teemal halada (kui see juhuslikult minu olematu grammatika pole). Mõnevõrra on olukord paranenud. Hinded on rohkem plussis ja märkuste osas on päris sageli ka kiitvaid kommentaare. Mingi eriõppekava on talle ka kombineeritud, käib aineõpetajate juures individuaalõpet saamas aegajalt. Kurvastab see, et kõik paraja võitluse tulemusena tekkis, oleks saanud ju last säästa ning kohe asjale loominguliselt läheneda. Aga ei, on vaja, et keegi ütleb, siis liigutatakse alles.
Viimane kord, kui Innoves käisime, tehti poisile vaimse võimekuse test. Mis selle testi pärisnimi on, seda ma praegu enam ei mäleta, aga mõõdeti tema taset võrreldes teiste samaealiste lastega erinevates valdkondades. See, et ta matemaatiliselt ning keeleliselt nõrk on, see mind väga ei üllatanud. Mis aga üllatas, oli tema keskmisest tugevalt parem tase kunstis. Jah, see on nüüd see koht, kus ma hakkan oma andekat last ülistama, võite südamerahus lugemise lõpetada, mingit "kõik on erilised ja andekad" juttu siit ei tule*. Ja mul pole piinlik ka. Ma olen kõik vaikselt välja kannatanud, kui te oma laste puhtalt viielisi tunnistusi eksponeerite, te olete mulle võlgu!
Joonistama hakkas Kärbes möödunud suvel. Joonistama enda lõbuks, see on. Eks ta enne ikka midagi kritseldas, aga selline harilik, andetu sirgeldamine. Muidugi kiitsin ja tegin pai, vahel panin "kunstiteose" koguni külmiku peale kõigile imetlemiseks, aga noh, see oli siiski selline… tavaline, normaalne. Kuni ühel hetkel, on täiesti reaalne, et keegi teine seda enne mind märkas ja mu tähelepanu sellele pööras (Aasta Ema tiitlit ma nagunii ei saa, ma ei viitsi selle nimel pingutadagi enam), polnud need joonised enam tavalised.
Kooli kiituseks pean siin ka välja tooma, et nad märkasid Kärbse annet ning suunasid ta kooli kunstiringi. Kärbes on väga rahul ja käib seal suurima heameelega. Lisaks vaatab ta nüüd treeningvideote asemel YouTubeist joonistamise videoid ja õpib tehnikat.
Nagu te juuresolevatelt piltidelt näete, siis meesterahva füsionoomia on tal kenasti paigas.
Murelikuks teeb see, et ta naisi ka Ida-Saksamaa tõstjatena kujutab. Ainuke erinevus meestest on pikad juuksed ja kurgu alla tõmmatud äärmiselt kunstliku välimusega D-gabariidis "turvapadjad".
Ainult palun, palun seletage mulle veel üks kord, mis värk poistel nende püssidega on, ah?
*Ma tean, koera saba, eks ole. Muide, van Gogh müüs oma elu jooksul kõigest ühe maali. Ainult ta ise uskus oma andesse. Aga kas pole tore, et uskus?
Viimane kord, kui Innoves käisime, tehti poisile vaimse võimekuse test. Mis selle testi pärisnimi on, seda ma praegu enam ei mäleta, aga mõõdeti tema taset võrreldes teiste samaealiste lastega erinevates valdkondades. See, et ta matemaatiliselt ning keeleliselt nõrk on, see mind väga ei üllatanud. Mis aga üllatas, oli tema keskmisest tugevalt parem tase kunstis. Jah, see on nüüd see koht, kus ma hakkan oma andekat last ülistama, võite südamerahus lugemise lõpetada, mingit "kõik on erilised ja andekad" juttu siit ei tule*. Ja mul pole piinlik ka. Ma olen kõik vaikselt välja kannatanud, kui te oma laste puhtalt viielisi tunnistusi eksponeerite, te olete mulle võlgu!
Joonistama hakkas Kärbes möödunud suvel. Joonistama enda lõbuks, see on. Eks ta enne ikka midagi kritseldas, aga selline harilik, andetu sirgeldamine. Muidugi kiitsin ja tegin pai, vahel panin "kunstiteose" koguni külmiku peale kõigile imetlemiseks, aga noh, see oli siiski selline… tavaline, normaalne. Kuni ühel hetkel, on täiesti reaalne, et keegi teine seda enne mind märkas ja mu tähelepanu sellele pööras (Aasta Ema tiitlit ma nagunii ei saa, ma ei viitsi selle nimel pingutadagi enam), polnud need joonised enam tavalised.
Kooli kiituseks pean siin ka välja tooma, et nad märkasid Kärbse annet ning suunasid ta kooli kunstiringi. Kärbes on väga rahul ja käib seal suurima heameelega. Lisaks vaatab ta nüüd treeningvideote asemel YouTubeist joonistamise videoid ja õpib tehnikat.
Nagu te juuresolevatelt piltidelt näete, siis meesterahva füsionoomia on tal kenasti paigas.
Murelikuks teeb see, et ta naisi ka Ida-Saksamaa tõstjatena kujutab. Ainuke erinevus meestest on pikad juuksed ja kurgu alla tõmmatud äärmiselt kunstliku välimusega D-gabariidis "turvapadjad".
Ainult palun, palun seletage mulle veel üks kord, mis värk poistel nende püssidega on, ah?
*Ma tean, koera saba, eks ole. Muide, van Gogh müüs oma elu jooksul kõigest ühe maali. Ainult ta ise uskus oma andesse. Aga kas pole tore, et uskus?
Korja kõik pildid aga kokku, ehk on see ühel päeval Sinu ma-ei-tea-mitmes pensionisammas :)
VastaKustutaNo just, äkki saan tänu sellele isegi mõnd viisakamat hooldekodu endale lubada 😜
KustutaKui see aeg kord mägede tagant paistma hakkab, teeme endile ise ühe maruägeda pansionaadi :D
KustutaAppi, ma hakkasin juba unistama, kuidas me Sinuga, kaks kuivanud ploomi, veiniklaasi taga istume ja üksteisele lugusid jutustame 😄
Kustuta