Elukaaslane

Üks tavaline vihmane neljapäev, ühes keskpärases kesklinna kontoris. Raadio mängib nurgas, kohvi lõhnab kruusis, sekretär uurib Perekooli foorumi värskemaid postitusi ja ettevõtte juht ostab koju uut batuuti. Korraga heliseb rõõmsalt assistendi telefon. Ta vastab tülpinud häälel.

Talle teatatakse, et aprillis toimus üks vahva loterii ja tal on olnud õnne, ning ta on võitnud endale imelise võimaluse lasta oma kodus vaip või diivan või mõni muu korralikku imemist vajav objekt ära puhastada. Seda juttu on sekretär juba varem kuulnud. Päris mitu korda, kui aus olla. Isegi blogis sellest kirjutanud. 

Skeem on sama, kõik need aastad, midagi pole muutunud. 

"Kas te olete tööl käiv inimene?" 

Jah, ma olen sunnitud tööl käima. (Ülemus kergitab uudishimulikult kulmu.) 

(Naer) "Kas te käite esmaspäevast-reedeni tööl?" 

Kas see on nüüd siiras küsimus, või käib siin praegu mu maksevõimekuse hindamine? 

"Mis kell te tavaliselt koju jõuate?" 

Väga isiklikud küsimused. Sa saad teada mis kell ma kodus pole, mis kell koju jõuan ja kõigele krooniks veel ka minu koduse aadressi. Äkki ma annan juba võtmed ka üle, et sa saaksid segamatult tulla ja mind paljaks varastada? Aga siis tuleb mul meelde, et ma olen vaene üksikema ja mis mul seal ikka varastada on nii väga? Mingid vanad väljaveninud villased seelikud ja kopitanud ENEd? 

"Kas te tõesti ühelgi päeval enne kaheksat koju ei jõua?" 

Noh, ühel päeval jõuan, aga sel ajal on mul Zoomis koguduse kogunemine, sellepärast jõuangi. 

Kuid siis tuleb mul meelde, et ma ei ela ju üksi. Ütlen: "Aga mu elukaaslased on varem kodus." Muide, ma rõhutasin sõna elukaaslased. Mitmuses. Aga inimestel on ju komme kuulda seda, mida nad kuulda tahavad. (Ülemus tõstab pilgu ekraanilt ja pöörab end minu poole, küsimärk silmis.) Väga keeruline oli mitte naerma hakata. 

"Ei, kui elukaaslane on kodus, siis sobib ka!" 

Inimene sai kohe väga rõõmsaks, et mul on elukaaslane. 

"Mis kell tema koju jõuab?" 

Kolmest peaks juba ärkvel küll olema. 

"Väga tore, siis homme kell viis tullakse. Öelge kindlasti oma elukaaslasele, et ta on valmis tolmuimeja inimese vastu võtma ja saategi endale puhta madratsi!" 

Jah, ma tean, et minusugustele inimestele on põrgus eriliselt soe koht, tänan küsimast.