Helistas klient. Leidis mu numbri kinnisvaraportaalist, sest me parasjagu otsime üürniku ruumile. Vastan kõnedele ikka: "Jekaterina kuuleb!" Leppisime kohtumise kokku. Aga ma salvestasin selle endale vale päeva alla. Helistasin siis tol päeval, et vabandust, me peaks kohtuma, aga kus te olete. Noormees vastab, et aga me pidime ülehomme kohtuma. Ah, õigus jah, minu paha, näeme siis ülehomme. Ka seda kõnet ma alustasin enesetutvustusega, ikka eesnime pidi. Järgmisel päeval helistab klient, et ega meil poleks võimalik päeva võrra ettepoole kohtumist korraldada, tal tekkisid ootamatud kohustused. No ikka, Jekaterina tuleb ja näitab teile ruume. Saime kokku. Tervitame kättpidi "Jekaterina", "Madis". 15 minutit pärast kohtumist saadab Madis mulle sõnumi: "Tatjana, palun saada plaanid madis@maeisuudasunimemeeldejätta.ee"
 |
| Tatjana tööpostil. Sry, et pilt udune, käsi värises suurest erutusest. |
Ega tegelikult ju vahet pole. Mind on ka Jelenaks kutsutud näiteks. Ega nendel venelastel ongi kolm naise ja viis mehe nime. Mis sa pirtsutad on ju, said ju aru küll!
#ainult15päevaveeljäänud
Sellest kohtumisest on nüüd 2 nädalat möödas ja ma pole mingit tagasisidet saanud. Osa minust arutleb, et äkki see Madis ei saanud aru, et Jekaterina on tegelikult Tatjana? Või, ptüi! vastupidi ikka. Noh, et sama inimene, päeva lõpuks.
Kommentaarid
Postita kommentaar