Aastal 2019 kirjutasin viimati oma ilulemmikutest. Ajad muutuvad (loe: üks siin jääb iga aastga vanemaks, imelikul kombel), keha muutub, vajadused ja võimalused muutuvad ja kuna ma ise olen avastanud, et hindan aina rohkem selliseid tähelepanekuid, siis jagan oma kogemusi (mitte segi ajada soovitustega), kade ei ole.
Nimelt olen ma oma loomul lollakalt lojaalne. Lojaalne oma pangale, oma telesideoperaatorile ja oma šampoonile ning hambapasta sordile. Mis tähendab, et kui ma olen millegi mõnusa juba kord avastanud, siis naljalt ei viitsi seda välja vahetama hakata, mõttega, et äkki on kusagil midagi veel paremat. Teisalt, ma olen ikkagi naine ja vahel mul on vaja vaheldust. Ma olen vastuoluline inimene, saage üle!
Aga mis siin ikka pikalt heietada, alustame algusest.
Hommik. Aastaid pesen ma end Dove dušigeelidega, sest neis on veidi kreemi sees ja nii ei kuiva mu nahk väga hullult. Kuna ma käin vahel lausa kolm korda päevas duši all, siis on sellest kõvasti kasu. Eks ma vahel ikka eksperimenteerin teiste pesuvahenditega ka, aga 95% on mul kodus vähemalt 1-2 Dove puhastuskreemi.
Juukseid pesen ma John Frieda pruunidele juustele mõeldud šampooniga. Juba aastaid. Võimalik, et see on platseebo efekt, aga mulle tundub, et tänu sellele šampoonile püsivad mu juuksed juuksuri külastuste vahel üsna viisakalt tumepruuni värvi. Juuksurit külastan ma iga 8 nädala tagant ja värvitakse mind kõige tumedama pruuniga, järgmine tumedus oleks juba must. Palsamit kasutan ka, aga selles osas mul pole signatuurpalsamit kujunenud. Luban naerda, aga ma valin palsamit lõhna järgi. Kas ta midagi teeb ka mu juustega, seda ma ei tea. Lisaks kasutan ma palsamit ka raseerimisvahu asemel. Selle nipi õppisin kunagi Cosmopolitanist ja olengi seda viimased 20 aastat kasutanud. Palsam niisutab nahka ja muudab raseerimise libedaks. Kuna ma raseerin üldse vähe, jalgadel ja kaenlaalustel kasutan hoopis epilaatorit, siis ei mäleta ma kunagi raseerimisvahtu osta ja poiste oma ma kasutatada ei taha. Pole mulle mehe lõhna tuti lähedale vaja, eks. Sõnaga, minu kardin ja tapeet mätchivad vähemalt lõhna poolest. Andestage mu liigne familiaarsus. On küll natuke piinlik, tänan küsimast.
Juuksehooldusest veel nii palju, et kui ma olen oma juuksed pesnud ja loputanud, siis lisaks tavalisele palsamile, kasutan ma ka pihustatavat palsamit enne föönitamist ja sirgendamist. Juukseid pesen ma üle päeviti. Liigse rasvumise eest hoiab mind juukselakk ja asjaolu, et mu juuksed on 99,9% kinni. Kui ma lahtiselt neid kannaks, siis ma peaks vist kaks korda päevas neid pesema.
Reeglina pole mul tööpäeva hommikuti aega end pärast pesu veel ka kreemitada, aga talvel, nädalavahetustel ja pärast trenni ma siiski natuke niisutan. Ja kuigi Dove on minu meelest parim duššigeel, siis nende losjoonid ja kreemid on lihtsalt jõledad. Olen proovinud erinevaid ja no pole minule lihtsalt. Samas olen suures vaimustuses The Body Shop kehajogurtist, mis on mul trennikotis kaasas, sest ta on kerge ja imendub kiiresti, ja kehavõidest, mida ma kasutan siis, kui mul on rohkem aega endaga mässata ja saan lasta kreemil rahulikult imenduda, sest ma ei salli seda rasvase naha tunnet, mis liigagi sageli pärast kreemitamist jääb. Ka The Body Shop kätekreemid on minu absoluutsed lemmikud. Väiksed küll, aga mul jagub sellest pooleks aastaks vähemalt. Meeldib just see nende juures, et nad imenduvad kiiresti. Töö juures kasutan aga Neutragena kätekreemi ja olen ka sellega täitsa rahul.
Näo ja silmaümbruse kreemitamine on minu hommikuse ilurituaali juurde alles hiljuti lisandunud. Kuna see on valdkond, mida ma alles avastan, siis siin kuulaks hea meelega ka lugejate mõtteid ja tähelepanekuid. Siiani olen katsetanud Eucerini tooteid ja kuigi mul neile otseslt midagi ette heita pole, siis mingit vau elamust mul ka pole tekkinud. Kõige rohkem tundsin, et mind tõmmati haneks nende pigmedilaikude vastase päevakreemiga, mis andis vähemalt minu puhul täpselt 0 tulemust. Mul on parema põsesarnal üks laik, mis läheb iga aastaga aina tumedamaks ja seda ma sooviks ohjata. Hiljuti tellisin Vichy silmageeli ja Estee Lauderi päeva kreemi, olen kumbagi aksutanud napid nädalad, nende koostis on meeldiv, hea värske lõhnaga, ei jäta rasket ega rasvast tunnet (märkate mustrit?), aga taaskord, ei mingit vaud. Kuigi, ehk seda ongi vale oodata? Mis vaud ma enam selles eas ootan? Hea, kui hullemaks ei lähe.
Jumestuskreemi alla ma enam midagi ei pane. Aastaid olen jumaldanud MaxFactory jumestuskreeme, aga seoses sellega, et sõbranna Tatjana Siipan läbis meigikoolituse, katsetas ta minu peal Estee Lauderi Double Wear jumestuskreemi, millesse ma ülepeakaela ära armusin. Tellisin endale suures tuhinas ka potsiku, aga selgus, et toon on veidi liiga tume minu heleda naha jaoks. Hoian seda siis suvisemaks ajaks, kus mul nahk veidi jumekam. Aga katvuse osas on see minu jaoks absoluutselt täiuslik, isegi mu tõrksa pleki põse peal peidab suurema vaevata ära.
Dekoratiivkosmeetikaga mul väga sügavaid suhteid pole, selles mõttes, et ma kasutan küll lauvärve, valgustpeegeldavat highlighterit, peitepulka, põsepuna ja puudrit, aga nende osas ma väga valiv pole. Põhiliselt on mul kasutuses Max Factor või MakeUp Factory lauvärvid, Loreali puudrid ja highlighterid, mõni NYX toode (muidu okeid, aga väga nõrga pigmendiga ja tervet päeva peal ei püsi).
Ainus toode, mida ma armastan, millest kirjutasin ka juba 2019, on Max Factory ripsmetušš. Mulle meeldib, et ta katab hästi, ei lähe tükki, ei pudene, ei määri ja püsib kaua ning teda on lihtne ka eemaldada.
Aa, ja kulmupliiats on ka üks toode, milleta ma oma elu enam ette ei kujuta. Seda olen ka nüüd kaks aastat kasutanud Dependi pliiats. Kord ostsin sarnase Max Factory pliiatsi ka, hind oli mitu eurot kallim ja toon ka minu kulmude jaoks vale. Sinna ta jäi. Seda usku mul pole, et mida kallim, seda kvaliteetsem.
Huuli ma ei värvi. Kui siis väga erilisel puhul. Aga ma kasutan huulevõiet. Autos on mul Mokamääre, mis liialdamata kestab mul aastaid. Eelmisel suvel ostisn uue, eelmine sai otsa, see kestis 3 aastat. Hiljuti soetasin ka The Body Shopi huulepalsami, aga kuigi ta lõhnab hästi ja justkui niisutab, siis ma pean teda ikka mitu korda päevas peale panema ja ta jätab huultele mingi naljaka valge kihi, mis mulle väga ei meeldi. Kunagi kasutasin Elisabeth Ardeni 8 Hour kreemi huultele, see meeldis mulle ka väga ning ka seda jätkus mulle aastateks. Ravis ka minu ohatist, kuigi tegelikult tal vist ravivaid omadusi pole, aga mis iganes koostisosad seal ka pole, minu kehale need sobisid. See oli kreem, millega ma määrisin põletushaavu, ohatist, lõikehaavu ja igasuguseid muid vigastusi. Peakski ta uuesti oma koduapteeki soetama.
Ja õhtul siis võtan kõik selle ilu endalt maha. Selleks on mul Neutrogena geelpuhastaja, millega ma saan maha kogu jumestaja. Tean, et teoreetiliselt peaks mul silmameigi eemaldaja eraldi olema, aga see sai mul üks hetk otsa ja pole siiani tundnud vajadust uue järele. Trennikotis on mul meigi eemaldamiseks mitseraalvesi, mida kasutan enne ujulasse minekut, kui mäletan, et ma saunas väikseid lapsi oma laialivoolava silmameigiga ei hirmutaks. Kui nahk on puhas, siis kreemitan veel silmi ja nägu. Öökreemiks on hetkel veel Eucerini kreem, aga kui see otsa saab, siis ilmselt proovin midagi Vichy sarjast.
Muid trikke ma oma ilu nimel ei teegi eriti. Küüsi viilin kord nädalas Dependi klaasviiliga. Lakki ma ei kasuta, küünenahaga ei võimle. Pediküüri teen veelgi harvem. Kui varbaküüned on liiga pikaks kasvanud, siis lõikan, vahel lakin, eriti suvel. Kannanahk mul kuigi kõvaks ei kasva, aga eks ma ikka aegajalt lihvin seda, koorin ja kreemitan.
Kui nüüd võrrelda 2019 aasta postitust sellega, siis on näha, et oma keha eest kannan ma täna palju teadlikumalt hoolt. Tundub, et armastus tema vastu on kõvasti kasvanud.
*Kuigi see on ilmselt niigi selge, siis igaks juhuks märgin ära, et tegemist EI OLE koostööpostitusega.
Kommentaarid
Postita kommentaar